Otsingu tulemused

Seoses peagi läheneva Eesti taasiseseisvumise 30. aastapäevaga heitsime pilgu meie põllumajanduse arengule viimasel kolmel kümnendil. Muutusi on olnud palju, sest 1990. aastate alguseni tegutsesid põllumajanduses kolhoosid ja sovhoosid, toimis riiklik kokkuost ning saaduste tarnimine üleliidulisse fondi. Taasiseseisvumisega see aga lõppes ja algas uus ajastu.

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakovi sõnul on esialgsetel andmetel kogu kasutatava põllumajandusmaa suurus tänavu 983 400 hektarit, mis on mullusega võrreldes jäänud suuresti samaks. „980 600 hektarit on kasutuses suuremates põllumajanduslikes üksustes ja registreeritud PRIAs ning ülejäänud veidi rohkem kui 2800 hektarit tuleb kokku koduaedadest,“ selgitas Kardakov. Analüütik ütles, et teraviljakasvupind on aastaga vähenenud 2000 hektari võrra, ilmselt haljassöödaks koristatava vilja arvelt. Teravilja kasvupinnast 62% moodustab taliteravili ja 38% suviteravili. Nii kõrge ei ole

Statistikaameti põllumajanduse struktuuriuuringu andmetel on Eesti põllumajandustootjate arv kolme aastaga vähenenud 6% ehk 700 võrra. Keskmine põllumajandusmaa pindala tootja kohta on kasvanud 91 hektarini, mis on Tšehhi ja Slovakkia järel üks Euroopa Liidu (EL-i) suurimaid.

Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes eelmise aasta lõpu seisuga kõigi põllumajanduslikes majapidamistes peetavate loomade arv. Piima toodeti 2021. aastal 839 400 tonni ehk 1% võrra vähem kui aasta varem, samas suurenes munatoodang 5%.

Statistikaameti põllumajandusloenduse esialgsetel andmetel on Eestis 11 400 põllumajanduslikku majapidamist, mis on 3800 võrra vähem kui 10 aastat tagasi. Põllumajandustoodangust 84% annavad 1300 suurimat tootjat, kelle kasutuses on rohkem kui kaks kolmandikku kasutatavast põllumajandusmaast ja kes teevad üle poole põllumajanduslikust tööst.

Esialgsetel andmetel toodeti 2018. aastal 807 500 tonni piima ehk 2% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes küll piimalehmade arv, kuid aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Esialgsetel andmetel toodeti 2017. aastal 791 800 tonni piima ehk 1% rohkem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks suurenes veidi piimalehmade arv ja suurenes ka aasta keskmine piimatoodang lehma kohta.

Sissetulekute piirkondlikku ebavõrdsust peetakse negatiivseks nähtuseks, kuid muresid võib tekitada ka majanduslanguse ebaühtlane jagunemine. Esialgsed andmed näitavad, et Eestis on selline oht olemas.

Esialgsetel andmetel toodeti 2016. aastal 781 400 tonni piima, mida oli veidi vähem kui aasta varem, teatab Statistikaamet. Aasta lõpuks vähenes piimalehmade arv, samas aasta keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes.

Septembri algusest 15. novembrini toimub Eestis põllumajanduse struktuuriuuring, mida korraldatakse kõikides Euroopa Liidu riikides ning mille tulemused on aluseks põllumajanduspoliitika arengu määramisel, teatab Statistikaamet.