Otsingu tulemused

Andmed on varandus ning aina ulatuslikum lisandväärtuse allikas. Korrektsete, teaduspõhiste ja usaldusväärsete andmete kasutamine annab võimaluse teha vajalikke otsuseid parimal võimalikul viisil. Millised on andmemaailma murekohad, võimalused ja tulevik? Kuidas hea andmekirjaoskus aitab analüüsida ühiskonnas ja majanduses toimuvaid muutuseid, planeerida tegevusi ning võtta vastu teadmuspõhiseid otsuseid? Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi (MKMi) turismi valdkonnajuht Külli Kraner aitab andmemaailma mõtestada.

Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.

Andmeid on palju ning neid tekib pidevalt juurde, ent nende kiire leidmise ja tõhusa kasutamise võtmeks on hästi korraldatud andmehaldus. Statistikaamet koordineerib andmehaldust Eestis ning juhendab ja nõustab avaliku sektori asutusi andmete korrastamisel. Selles blogisarjas jagame erinevate asutuste kogemusi ja väljakutseid oma andmehaldussüsteemi edendamisel – aga ka nende nõuandeid teistele organisatsioonidele. Kevadel kirjutasime transpordiameti kogemusest . Seekord vaatame, milline on andmete korrastamisel olnud maksu-ja tolliameti teekond. Koostöös statistikaametiga võttis MTA kaks

Eesti riigi ja Euroopa Liidu tellimusel kogub statistikaamet igal aastal ettevõtjatelt infot erinevate näitajate kohta. See on väärtuslik sisend Eesti majanduse käekäigu hindamisel, maksu- ja palgaotsuste tegemisel ning ettevõtlussektori toetuste määramisel.

Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringust* selgub, et inimesed osalevad koolitustel selleks, et oma tööd paremini teha. Kooli minnakse aga siis, kui soovitakse oma teadmisi täiendada. 19% juhtudest on kõrgem kraad toonud inimesele ka uue töö või kõrgema palga. Mis motiveerib täiskasvanuid kooli või koolitusele minema ning millist kasu nad sellest saavad, uurib juhtivanalüütik Käthrin Randoja statistikablogis.

Sel kevadel on elavnenud arutelu selle üle, kas riiklik andmekogumine toimub kõige tõhusamal ja vähem koormaval moel. Kui Kaubandus- ja Tööstuskoda kutsus ettevõtjaid hiljuti üles avaldama arvamust bürokraatia kohta, puudutas suur osa küsimusi just andmekogumise otstarbekust ja mahtu. Kas eesrindlikus digiriigis tuleb tõesti esitada samu andmeid järjest statistikaametile, maksu- ja tolliametile ja veel lugematutele asutustele? Räägitakse küll andmepõhisest otsustamisest, aga kas riigil – või Euroopa Liidul, kuhu Eesti ettevõtjatelt kogutud andmed lõpuks välja jõuavad – on neid andmeid päriselt vaja? Paradoksaalselt on andmete kogujatel ja esitajatel üsna sarnased mured ja eesmärgid: vähendada andmete kogumise koormust.

Eesti e-residentsuse programm, mis on maailmas esimene ja seni ainulaadne, sai alguse 1. detsembril aastal 2014. E-residentsuse programmi eesmärk on teha Eesti majandusruumi suuremaks ja pakkuda välisriikide kodanikele võimalust kasutada e-teenuseid. Muuhulgas saavad nad asukohast sõltumata ja 100% digitaalselt luua Eestis ettevõtte ja seda juhtida. Uurisime lähemalt, milline on e-residentide ja nendega seotud ettevõtete profiil ning millist kasu nad Eestile toovad.

Statistikaamet kogub andmeid Eesti elu puudutavate majandus- ja ühiskonnanäitajate kohta, et anda täpne pilt sellest, kuidas meie riigil ja inimestel läheb. Sel aastal viib amet läbi üle saja uuringu, millesse on kokku kaasatud üle 26 000 ettevõtte. Kas neid andmeid teisiti ei saaks?

Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.