Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Viina ostuvõime Balti riikides

Kuupäev 27.10.2016
Artikkel
Oleme juba harjunud olukorraga, et soomlased ostavad Eestist kaasa suure hulga alkohoolseid jooke. Tänavu on aga kasvav trend, et eestimaalased suunduvad odavama alkoholi hankimise nimel Lätti ning piiriäärsed kauplused on saanud väga populaarseks. Samal ajal kui Eesti tarbijatele tundub piiri taga asuv odavam alkohol atraktiivne, on olukord riigi jaoks tervikuna negatiivse varjundiga.

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Vaesuse arengud Eestis

Kuupäev 17.03.2010
Artikkel
Kiire majanduskasvu aastatel paranes Eesti elanike elujärg kiiremini kui kunagi varem. Olukord muutus 2008. aastast, mil kiire palgakasv peatus ja asendus peatselt langusega. Sellega kaasnes tööpuuduse kasv, mis on aga otsene vaesuse põhjustaja. Vaeseid on alati olnud igas ühiskonnas, kuid eri ajal ja paigus on vaesuski olnud erinev. Üldiselt tähendab vaesus alati puudust millestki, mis on vajalik. Vaesust määratletakse mitmeti, kuid tavaliselt tähendab see, et määratakse kindlaks mingi ressursi, nt sissetuleku suurus ja nimetatakse see vaesuspiiriks. Vaesed on need inimesed või pered, kelle

Laste vaesus kohalikes omavalitsustes

Kuupäev 29.01.2014
Artikkel
Palju on huvi tuntud, milliste Eesti piirkondade lapsi vaesus rohkem puudutab ja millistes piirkondades on laste elu parem. Jätkuks laste heaolu teemale heidab Statistikaamet pilgu laste vaesuse piirkondlikule mustrile.

Aja puudumine ei võimalda inimestel enesetäiendamisega tegeleda

Kuupäev 19.09.2023
Artikkel
Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Juhtimislauad annavad piirkonnast ülevaatliku pildi

Kuupäev 05.04.2022
Artikkel
Vajad head ja kiiret ülevaadet linnas või vallas toimuvast? Näiteks soovid infot, milline on piirkonnas rahvastiku soovanuskoosseis, kui suur on keskmine brutotulu, kuidas läheb tegutsevatel majandusüksustel? Tahad võrrelda oma kodukanti teistega? Hea pildi piirkondlikust statistikast annavad kohaliku omavalitsuse juhtimislauad.

Eestis on 445 000 annetajat ja 160 000 vabatahtliku töö tegijat

Kuupäev 29.11.2022
Artikkel
Täna, 29. novembril toimuvad neljandad üle-eestilised annetamistalgud. Seda, kui helde annetaja on keskmine eestimaalane ja kui paljud meist teevad vabatahtlikku tööd, uuris lähemalt statistikaameti juhtivanalüütik Marin Tasuja.

Tööelu kvaliteet

Valdkond
Töökultuur ja töö tähendus on ajas palju muutunud. Peale sissetuleku teenimise ja põhivajaduste rahuldamise oodatakse töökohalt üha enam ka enese arendamise ning teostamise võimalusi. Tööelu kvaliteet ühiskonna tasandil tähendab tervist säästvaid ja erioskusi nõudvaid ametikohti võimalikult paljudele inimestele, et tagada kõrge tööhõive ja tootlikkus. Tööandjad loodavad tööturult leida sobivate oskustega inimesi. Töötada soovitakse turvalisel, kindlal ja huvitaval ametikohal, mis võimaldab töö kõrvalt panustada ühiskondlikku tegevusse ja nautida täisväärtuslikku pereelu. Tööelu kvaliteedi

Sotsiaalne kaitse

Valdkond
Sotsiaalne kaitse aitab vähemkindlustatud ja haavatavamatel ühiskonnaliikmetel eluga toime tulla, hõlmates avaliku ja erasektori rahatuge ning toetavaid teenuseid töökoha leidmisel, tervise eest hoolitsemisel ja igapäevasel toimetulekul. Riik korraldab sotsiaalset kaitset sotsiaalkindlustuse ja sotsiaalhoolekande kaudu. Sotsiaalkindlustus tagab inimesele vähemalt minimaalse sissetuleku töökaotuse, haiguse, lapse sünni, töövõimetuse ja vanaduse korral. Sotsiaalhoolekanne on suunatud ühiskonna kõige haavatavamate liikmete elujärje parandamisele ja vaesuse ennetamisele. Sotsiaalse kaitse meetmed