Otsingu tulemused

Kuigi traditsiooniliselt peetakse kodu ainsaks ja kordumatuks paigaks maailmas, on tänapäeval inimeste mobiilsuse tõttu tekkinud suundumus omada mitut kodu.

Hinnatõus seostub lõpptarbija jaoks eelkõige negatiivse nähtusega ning viimasel ajal on iseäranis palju poleemikat tekitanud alkohoolsete jookide hinnatõus. Statistikaameti leibkonna eelarve uuringu andmetele toetudes uurime, mida tähendab alkohoolsete jookide hinnatõus lõpptarbija jaoks.

Eluaseme hinnaindeksi muutus oli 2014. aasta III kvartalis võrreldes II kvartaliga 4,1% ja võrreldes 2013. aasta III kvartaliga 13,2%, teatab Statistikaamet.

Majutusettevõtetes peatus 2018. aasta aprillis 251 000 sise- ja välisturisti ehk 3% vähem kui eelmise aasta aprillis, teatab Statistikaamet. Vähenes välisturistide arv, siseturistide arv jäi aga mullusele tasemele.

Statistikaamet esitleb täna, 11. jaanuaril kogumikku „Sotsiaaltrendid“, mis võtab vaatluse alla leibkondade toimetuleku, elukvaliteedi ja heaolu.

Eesti rahvastikupoliitika oluline küsimus on elussündide arv. Statistikaameti andmetest selgub, et esimene laps sünnib perre üha hiljem. Kas eelmisel aastal tuli Eestis ilmale palju või vähe lapsi, oleneb aga vaatepunktist. Võrreldes sündide arvu Eestis 1945–1990, on 2017. aasta tulemus 13 782 üsna kehv, aga viimast viitteistkümmet aastat silmas pidades keskpärane. Eestis oli 1945–2017 elussünde kõige rohkem aastal 1987, kui sündis 25 086 last. Kõige väiksem oli elussündide arv vaadeldud ajavahemikul aastal 1998, kui sündis 12 167 last. Aastal 2017 sündis Eestis 13 782 last. Kas seda on vähe

ISBN 978-9985-74-518-2 Kakskeelne: eesti ja inglise Formaat B5. 140 lk Ilmus: 28.12.2012 Kogumik keskendub loomemajandusele. Vaatluse all on kultuurivaldkonna tööhõive ja kultuurisektori majandusnäitajad, aga ka muud loomemajandusega seotud indikaatorid. Eesti statistilisi näitajaid võrreldakse teiste riikide omadega. Info on esitatud ülevaadete, jooniste ja tabelitena. Lisatud on metoodika lühikäsitlus. Kogumik on mõeldud valdkonnast lähemalt huvitatuile.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas käesoleva aasta esimeses kvartalis teenuste eksport 22%, import aga langes 10% võrreldes 2021. aasta sama perioodiga. Eesti majandusüksuste poolt eksporditi teenuseid esimeses kvartalis 2 miljardi ja imporditi 1,5 miljardi euro eest.