Otsingu tulemused

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et 2025. aasta oli Eesti majanduses viimase kolme aasta parim. „SKP kasvas kolm viimast kvartalit järjest ja aastaga kokku 0,6%,“ lisas ta. Neljanda kvartali majanduskasvu mõjutas enim töötlev tööstus Sarnaselt kolmandale kvartalile püsis neljandas kvartalis enamiku tegevusalade mõju SKP-le väiksena. Suurim positiivne mõju oli töötleval tööstusel, mille lisandväärtus kasvas 13,3%. Tugevalt panustas ka info ja side tegevusala (9%), mis taastus tagasihoidlikust aasta keskpaigast. Negatiivne mõju majandusele oli

Statistikaameti andmetel tootsid Eesti elektrijaamad 2023. aastal 5686 gigavatt-tundi (GWh) elektrit ja 4323 GWh soojust. Elektritoodang vähenes võrreldes 2022. aastaga 37% ja soojuse toodang 15%.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et Eesti majandus kasvas viiendat kvartalit järjest. „Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%,“ ütles Müürsepp. Kiiremat lisandväärtuse kasvu näitasid ka mäetööstus (15,5%), veevarustus

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis aastas elaniku kohta 98 kilogrammi kartuleid ning kümme kilogrammi taimset rasva või õli. Elaniku kohta arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu.

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas. See on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks. Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Üleeuroopaline suurrevisjon tähendab seda, et kõik Euroopa statistikasüsteemis osalevad riigid avavad oma makromajanduse aegread ja uuendavad arvestusmetoodikaid selle täies ulatuses. Taolisi revisjone tehakse Euroopas iga viie aasta tagant. Eesmärgiks on suuremate muudatuste üheaegne sisseviimine, et riikide statistika püsiks võrreldav.

Statistikaamet kannab juba viiendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit. Kuidas sai roheline tee alguse ja kuhu see tee lähiaastatel viib?

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise tiimijuhi Robert Müürsepa sõnul näitab praeguseks kümme kvartalit järjest langenud majandus paranemise märke, kuid suuremaid muutusi on endiselt näha negatiivse poole pealt. „Tegevusaladest jäi silma ehitusvaldkonna suur negatiivne mõju majandusele, samuti töötleva tööstuse oma. Suurim positiivne panustaja oli pärast kahte aastat taas info ja side tegevusala, mille lisandväärtus kasvas 7,3%,“ tõi Müürsepp välja. Suurem positiivne panus majandusse oli veel kinnisvaraalasel tegevusel ning põllumajandusel, metsandusel ja kalandusel. Ülejäänud