Otsingu tulemused

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Juuli lõpus ilmus kogumik „Eesti statistika aastaraamat. 2009. Statistical Yearbook of Estonia“, mis võtab arvudes kokku suurema osa riigi elust ning paneb viimased andmed kõrvuti juba varem avaldatuga. 31.07 esitles Statistikaamet aastaraamatut ajakirjanikele. Esitlusel oli teemaks Eesti arengu jätkusuutlikkus kui eesmärgiks on ühiskonna suurem sidusus, majandusliku heaolu saavutamine ning ökoloogilise tasakaalu säilitamine. Rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina andis ülevaate Eesti majanduse arengust. Pärast 1990. aastate lõpu majandusraskusi toibus Eesti kiiresti. SKP

Keskkonnamaksumäärade tõusu ning osaliselt ka suurenenud keskkonnakasutuse tõttu on kasvanud riigile laekuv tulu keskkonnamaksudest. Suurim keskkonnamaksude maksja on kodumajapidamiste sektor.

Elanike tarbimiskulutuste struktuur on Euroopa Liidu riikides suhteliselt sarnane — enim raha kulub eluasemele, transpordile ja toidule. Hinnaerinevust kõrvaldades moodustavad Eesti elanike tarbimiskulutused inimese kohta 68% EL keskmisest. Elanike tarbimiskulutused moodustavad enamikus Euroopa riikides üle poole sisemajanduse koguproduktist (SKP). SKP-s tarbimiskulutuste osatähtsuse ja riigi elatustaseme seosest ühest järeldust teha ei saa, kuid lõunapoolsemates ja vaesemates EL liikmesriikides on elanike tarbimise suhteline mõju SKP-le suurem kui kõrgema elatustasemega riikides. Erandiks on

Täpsustatud andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2010. aasta I kvartalis eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes 2,0%, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr oli 2014. aastal 7,4% ja tööhõive määr 63%, teatab Statistikaamet. Tööpuudus on vähenenud ning tööhõive kasvanud alates 2011. aastast, kuid nii hõive kasv kui ka töötuse langustrend on aasta-aastalt aeglustunud.