Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (kuu)

Statistikatöö eesmärk on anda teavet kindlustustegevuse mahu ja struktuuri, sh kindlustusmaksete ja väljamakstud nõuete kohta Eesti majanduses. Andmeid kasutab Eesti kindlustusseltside liit ning lisaks kasutatakse andmeid tarbijahinnaindeksite arvutamisel.

Elu- ja kahjukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). 2026. aastast on kasutusel EMTAKi 2025. aasta versioon, enne seda 2008. aasta versioon.

Andmeid kogutakse ja töödeldakse EMTAKi põhjal, avaldatakse aga kindlustusliikide lõikes.

Uuringuga on kaetud järgmiste EMTAKi tegevusvaldkondade ettevõtted:
65111 Elukindlustus;
65121 Kahjukindlustus.

Elukindlustus – kindlustustegevuse põhiliike, mille puhul kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise või surma korral vastavalt temaga sõlmitud lepingule maksma kokkulepitud summa kas ühekordse maksena (kapitalikogumiskindlustus) või perioodiliste maksetena. Elukindlustuse liigid on: surmajuhtumi kindlustus, kapitalikogumiskindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, lisakindlustus jm.
Kahjukindlustus – kõik kindlustustegevuse liigid, v.a elukindlustus. Kahjukindlustuse liigid on: liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, varakindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus jm.
Kindlustusmakse – summa, mida kindlustusvõtja maksab kindlustuse eest. Kasutatakse ka ajaloolist terminikuju „preemia“.
Väljamakstud nõuded – siia alla kuuluvad vaid perioodil makstud nõuete väljamaksed. Siia alla ei kuulu kahjukäsitluskulud, laekunud regressid ja jääkvara ning regresside hinnang. Samuti ei kuulu väljamaksetena kajastamisele liikluskindlustuse oma kindlustusandja kahjude käsitlemisega seotud väljamaksed või selle käsitlemise eest saadud hüvitiste ja teenustasud.

Kindlustusselts

Kõik Eestis registreeritud kindlustusseltsid, v.a need seltsid, kellel on luba tegutseda vaid edasikindlustusseltsina.

Uuringusse ei ole kaasatud seltse, kellel on luba tegutseda vaid edasikindlustusseltsina, seetõttu, et edasikindlustus on sedavõrd spetsiifiline ärivaldkond, et Eesti oludes ei ole selle mõõtmine otstarbekas. Sellega tegelevad edasikindlustusteenusele spetsialiseerunud ettevõtted, mis üldjuhul asuvad suurtes ja/või jõukates riikides, kus ka kõik Eestis tegutsevad kindlustusandjad edasikindlustusteenust osutavad. Hetkel selle ühe edasikindlustuse teenuse pakkuja puhul on tegemist grupi sisemise asjaajamisega ja sel ei ole edasikindlustaja selles klassikalises (eespool kirjeldatud) tähenduses ning Eesti kindlustusturu ärimahtude ülevaate kontekstis ei ole see muutus üksuses seetõttu ka oluline. Edasikindlustajate kohta ei tee järelevalvet ka finantsinspektsioon, mistõttu ei lisata seda ka kindlustuse kuise küsimustiku valimisse.

Kogu Eesti

2008–…

Andmed avaldatakse eelneva kuu kohta.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;
kindlustustegevuse seadus;
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst);
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2019/2152, 27. november 2019, mis käsitleb Euroopa ettevõtlusstatistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks kümme ettevõtlusstatistika valdkonna õigusakti (EMPs kohaldatav tekst).

Eesti kindlustusseltside liiduga on statistikaamet sõlminud koostöölepingu.

Ei jagata

Uudistega saab tutvuda statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.
Selle töö andmete põhjal regulaarseid uudiseid ei avaldata.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Rahandus/Kindlustus tabelites
RRI05: Elukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi (kuud) ja
RRI07: Kahjukindlustus liigi ja kindlustusandja järgi (kuud).

Tööga seotud andmetabeleid on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 5308 korda.
Arv ei kajasta lõpetatud andmetabelite vaatamisi. Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Teadlastel ja poliitikakujundajatel on võimalik riikliku statistika seaduse alusel taotleda ligipääsu pseudonüümitud andmetele statistikaameti turvalises teadlaste keskkonnas. Selleks on kehtestatud konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord, mille järgi peab andmete kasutamise eesmärk olema põhjendatud ning tulenevalt andmete liigist on ligipääsu taotlemise eelduseks andmekaitse inspektsiooni või valdkondliku eetikakomitee kooskõlastus.

Kindlustuse andmeid kuvatakse ka statistikaameti kodulehel kindlustuse valdkonna lehel.

Selle töö väljundandmed on sisendiks statistikatöödele 20407 „Tarbijahinnaindeks“ ja 20412 „Eluaseme hinnaindeks“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025. aasta jooksul 30 korda.
Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

European System of Accounts (ESA 2010) (Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem, inglise keeles)

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Tegu on kõikse uuringuga, kus objekte vaadeldakse kõikselt. Objektide arv üldkogumis on 21.

Finantsinspektsioonis registreeritud kindlustusseltsidelt kogutakse kindlustusmaksete ja väljamaksete andmeid kindlustusliikide kaupa iga kuu.

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.
Andmeid kogutakse riikliku statistika küsimustikuga 1356 „Kindlustus (kuu)“.
Andmeesitaja saab küsimustiku täitmisel tekkinud küsimuste korral pöörduda klienditoe poole. Seetõttu tehakse klienditoele ja ka andmehõive tiimile enne uuringu algust koolitus, kus räägitakse uuringu sisust ja vaadatakse küsimustik koos läbi.

Andmeid kontrollitakse ja võrreldakse eelneva aasta sama perioodi andmetega ja eelneva kuu andmetega. Märkimisväärsete muutuste (kasvud/kahanemised) korral leitakse nende põhjused. Vajaduse korral kontakteerutakse andmeesitajatega ja selgitatakse välja muutuse põhjus. Kui selgub, et need muutused ei ole põhjendatud, siis andmed parandatakse.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.
Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.
Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr näitab asendatud väärtuste osakaalu kõikide väärtuste hulgas.
Selles töös andmeväärtusi ei imputeerita.

Ei korrigeerita

Ei korrigeerita