Otsingu tulemused

Eesti valitsemissektori eelarve puudujääk oli 2013. aastal täpsustatud andmetel 0,5% ja võlatase 10,1% sisemajanduse koguproduktist, teatab Statistikaamet.

Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2010. aastal täpsustatud andmetel 0,2% ja võlatase 6,7% sisemajanduse koguproduktist (SKP), teatab Statistikaamet.

Täpsustatud andmetel suurenes Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2015. aasta I kvartalis võrreldes eelmise aasta I kvartaliga 1,1%, teatab Statistikaamet.

Eesti sisemajanduse koguprodukt (SKP) kasvas 2016. aastal 2015. aastaga võrreldes 1,6%, teatab Statistikaamet. 2016. aasta IV kvartalis kasvas majandus 2015. aasta IV kvartaliga võrreldes 2,7%.

Keskkonnamaksude laekumine on viimase kahe kümnendi jooksul kasvanud ja Statistikaameti andmetel ulatusid 2015. aastal keskkonnamaksud 558 miljoni euroni, millest suurima osa moodustasid energiamaksud. Suurim keskkonnamaksude maksja oli 2014. aastal maismaaveonduse tegevusala.

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Europiirkonnaga liitumiseks ettevalmistumisel räägitakse palju valitsemissektori eelarve puudujäägist. Liiga suur eelarve puudujääk (teatavasti Maastrichti kriteeriumide kohaselt üle 3% SKP-st) viitab sektori nö ülejõu elamisele ning ohule suurendada oma võlakoormust (mis praegu õnneks on veel suhteliselt madal). Oma teenitud tuludest suuremad kulutused või vastupidi võivad aga ilmneda ka teistel sektoritel ning nende koondina kogumajandusel. Kui nt Eesti kogumajandus on oma kulutuste finantseerimiseks võlgu välismaailmale, on ta netolaenuvõtja ning vastupidi, kui välismaailm on meile võlgu

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP