Otsingu tulemused

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta septembris eelmise aasta septembriga võrreldes püsivhindades 5%, teatab Statistikaamet. Kolmandat kuud järjest on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset viieprotsendilist kasvu.

Eile, 15. novembril lõppes Eesti kuues põllumajandusloendus, mille käigus koguti põllumajandusliku tegevuse kohta andmeid ligi 30 000 majapidamiselt. Loenduse esialgsed tulemused avaldab Statistikaamet detsembris.

Keskmine brutokuupalk oli 2016. aasta I kvartalis 1091 eurot ja brutotunnipalk 6,86 eurot, teatab Statistikaamet. Eelmise aasta I kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,1% ning brutotunnipalk 7,7%. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli veidi kiirem kui eelmises kvartalis.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2014. aasta juunis eelmise aasta juuniga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet. Kui mais kasvas jaemüük aastases võrdluses 4%, siis juunis jaemüügi kasv mõnevõrra kiirenes.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2013. aasta novembris 2012. aasta novembriga võrreldes püsivhindades 7%, teatab Statistikaamet.

Töötuse määr oli 2017. aastal 5,8%, tööhõive määr 67,5% ja tööjõus osalemise määr 71,6%. Tööjõus osalemise määr tõusis 1,2 ja tööhõive määr 1,9 protsendipunkti. Töötuse määr langes 1 protsendipunkti. Tööhõive ja tööjõus osalemine olid püsivalt kõrged kogu 2017. aasta ja tegid viimase 20 aasta rekordeid. Endiselt vähenes mitteaktiivsete inimeste arv.

Jaekaubandusettevõtete kaupade jaemüük suurenes 2011. aasta juulis eelmise aasta sama kuuga võrreldes püsivhindades 4%, teatab Statistikaamet. Alates veebruarist on jaemüük võrreldes eelmise aasta sama kuuga näidanud stabiilset kasvu.

Eesti päritolu kaubad moodustasid 2015. aastal 68% kogu kaupade ekspordist. Kõige enam eksporditi Eesti päritolu masinaid ja seadmeid ning puitu ja puittooteid. Peamised ekspordi sihtriigid olid Rootsi ja Soome.

Statistikaameti andmetel ületas 2016. aasta I kvartalis teenuste eksport importi peaaegu kõigis maakondades (v.a Hiiu ja Põlva maakonnas). Enim eksporditi ja imporditi teenuseid Harju maakonnas, kus teenuste bilanss oli 290 miljonit eurot.

Statistikaameti andmetel on eestlaste sündide sesoonsuse muster muutunud. Kui varem sündis rohkem lapsi kevadkuudel, siis nüüd sünnib neid rohkem suvel ja sügise alguses. Muutumatuks on aga jäänud see, et vähem sünnib lapsi talvekuudel.