Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Põllumajandustoodang ja -toetused Euroopa Liidus

Kuupäev 14.09.2015
Artikkel
Eurostati põllumajanduse majandusarvestuse esialgsetel andmetel toodeti 2014. aastal Euroopa Liidus põllumajanduses tootjahindades 402,6 miljardi euro eest toodangut, millest Eesti panus oli 895,6 miljonit eurot ehk 0,2%. Kui arvestada, et kogu Euroopa Liidus kasutatavast põllumajandusmaast on Eesti osatähtsus 0,5%, siis on Eesti toodangu väärtus hektari kohta ELi keskmisest 2,5 korda väiksem.

Eesti laste materiaalsest heaolust

Kuupäev 01.06.2015
Artikkel
Statistikaamet uuris 2014. aasta Eesti sotsiaaluuringus, kuidas läheb 1–15-aastastel lastel. Kas lapsed kannatavad materiaalse kitsikuse käes? Kas ja mil määral on ohus laste heaolu?

Andmeamps

Sisuleht
Tere tulemast andmeampsude lehele Siin kuvame 2023. aasta andmekirjaoskuse nädalal avaldatud andmeampse, mis näitavad, kuidas statistikaga seotu vajab tähelepanelikkust. Ampsud avaldatakse jaokaupa. Soovitame soojalt kiigata andmekirjaoskuse nädala raames toimuva küsimuste maratoni Küsimus24 NR 1 – normaaljaotus, paranormaaljaotus Andmete jaotuvus on üks andmete uurimise olulisemaid nüansse, normaaljaotus ehk Gaussi jaotus seejuures üks tuntumaid ja näeb „tavaliselt“ välja umbes selline nagu ülaloleval joonisel (nimetatakse jaotuskõveraks). Väga paljud andmeanalüüsi tööriistad töötavad õigesti

Eestis on kasvanud emakeelte mitmekesisus

Kuupäev 14.03.2019
Artikkel
Eesti elanikud räägivad enam kui 200 emakeelt ja õpivad käesoleval õppeaastal üldhariduskoolides 14 erinevat võõrkeelt. Levinumad emakeeled on eesti ja vene keel ning võõrkeelena inglise keel.

TUNNE MÄRKE! Milline käitumine kollektiivis on läinud üle piiri?

Kuupäev 28.10.2021
Artikkel
Sageli on keeruline vahet teha töökiusul, väärkohtlemisel ning tavapärasel suhtlusel kollektiivis. On neid, kes tajuvad juhi või kolleegi kriitilisi märkuseid töökiusamisena ka siis, kui see seda tegelikult ei ole. Samas on neid, kes kannatavad aastaid töökiusamise ja -vägivalla all, kuid eitavad seda. Kuidas saada aru, kas ebamugava juhtumi puhul kollektiivis on tegemist väärkohtlemisega?

Rahvaloenduse hind sõltub loendatavate arvust ja metoodikast

Kuupäev 16.12.2019
Artikkel
Eesti 2021. aasta rahvaloendus tuleb vastavalt teadlaste soovile kombineeritud meetodil. Meie registrid on küll maailmatasemel, kuid neis puuduvad andmed loendusprogrammi lisatunnuste kohta: usk, tervis, tegeliku ja registreeritud elukoha erinevus, võõrkeelte oskus.

Emakeel ei vaja rahvaloendusel üleküsimist

Kuupäev 23.10.2020
Artikkel
Tuleva aasta rahvaloendusel küsitakse inimestelt vaid küsimusi, mille kohta avalikes registrites info puudub. Näiteks tuleb sarnaselt eelmisele loendusele loetleda kõik keeled, mida osatakse. Emakeelt sel korral eraldi ei küsita, sest selle kohta on usaldusväärne info registrites olemas.

Möödunud aastal saabus Eestisse oluliselt rohkem inimesi kui siit lahkus

Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Eestisse rändas 2021. aastal 19 524 inimest ja siit lahkus 12 481 inimest – saabujaid oli kolmandiku võrra enam kui lahkujaid ning rändesaldo püsis seitsmendat aastat järjest positiivne.* Enamasti olid rändajateks Eesti enda kodanikud, kelle rändesaldo oli peale aastast pausi taas napilt positiivne. Peamiselt tullakse Eestisse Soomest ja Ukrainast ning minnakse Soome.