Põllumajanduse struktuuriuuring

Andmeid kasutatakse Euroopa Liidu ja Eesti poliitikavaldkondade väljatöötamisel, rakendamisel, jälgimisel ja hindamisel. Põhilised valdkonnad, mis neid andmeid vajavad, on järgmised:
- ühine põllumajanduspoliitika, sh otsetoetused, turukorraldusabinõud ja maaeluarenguprogrammid;
- vee raamdirektiiv, sh nitraadidirektiiv ja põhjaveedirektiiv;
- õhuga seotud direktiivid, sh riigi emissioonilävendid, õhukvaliteet ning reostuse ja selle ennetuse kontroll;
- kliimamuutuste poliitika (seotud ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni Kyoto protokolliga);
- looduskaitsega seotud seadusandlus, lindude ja elupaikade direktiivid ja mitmed teised bioloogilise mitmekesisuse poliitika meetmed;
- mullaga seotud poliitika, sh mullatemaatika strateegia ja reoveemuda direktiiv;
- toiduohutuse, taimekaitse, loomade heaolu seadusandlus;
- regionaalpoliitika;
- Euroopa Liidu ringmajanduse tegevuskava.

Samuti vajab neid andmeid Euroopa Liidu teadusuuringute ühiskeskus (JRC), kes kasutab neid eespool nimetatud poliitikavaldkondade arendamiseks vajalikes teadustöödes, mudelite väljatöötamisel jms.

Põllumajanduse struktuuriuuringuid korraldatakse Euroopa Liidus valikvaatlusena iga 3–4 aasta järel. Üks kord kümne aasta jooksul viiakse see läbi põllumajandusloendusena.

Põllumajanduse struktuuriuuringu põhiandmed on majapidamise asukoht, õiguslik vorm, juht, maakasutus, loomade arv jm üldandmed.

Majapidamise juhtimise andmed: kes on majapidamise juht; juhi andmed, sh juhina tegutsemise aeg, vanus, sugu, tööaeg majapidamises (nt veerand kuni pool täistööajast jne), põllumajanduslik ettevalmistus ja osalemine kutsekoolitustes.

Maakasutuse andmed: maavaldus liigiti, kasutatav põllumajandusmaa omandivormi ja põllumajanduskultuuri järgi.

Loomade, lindude ja mesilasperede arv.

Põhiandmetega seotud moodulid 2023. a põllumajanduse struktuuriuuringul olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, maaharimismeetodid ning masinad ja seadmed.

Põhiandmetega seotud moodulid 2020. a põllumajandusloendusel olid tööjõud ja muud tulutoovad tegevused, maaelu areng, loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus.

Majapidamise tööjõud ja muu tulutoov tegevus: valdaja ja tema pereliikmete, alaliste, ajutiste ning muude töötajate tööaeg; majapidamisega seotud muu tulutoov tegevus, majapidamise tööjõu muu tulutoov tegevus väljaspool majapidamist.

Maaelu areng: maaeluarengutoetuste saamine.

Loomapidamishooned ja sõnnikukäitlus: loomapidamishooned, toitainete kasutamine ja sõnnik põllumajanduslikes majapidamistes, sõnnikulaotamise meetodid, sõnnikurajatised.

Maaharimismeetodid: mullaharimise viisid, talvine pinnakate, külvikord, ökoalad,

Masinad ja seadmed: interneti kasutamine, oma majapidamise masinad ja seadmed, masinate ühiskasutus, täppispõllumajandus, loomakasvatuse masinad, põllumajandussaaduste ladustamine, taastuvenergiaseadmete kasutamine.

Uuringuga kogutud andmetega seotakse põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajanduse registri taime- ja loomakasvatuse andmed, põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti andmed maaelu arengu jm toetuste saamise kohta, statistilise ettevõtete registri andmed ettevõtete gruppi kuulumise kohta ja majapidamiste asukoha andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK);

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK);

põllumajanduse tootmistüübipõhine põllumajanduslike majapidamiste klassifikaator (EL) 2015/220

Põllumajanduse struktuuriuuringutega on kaetud nii juriidilised kui ka füüsilised isikud, keda nimetatakse põllumajanduslikeks majapidamisteks.

Erinevalt muust põllumajandusstatistikast kaetakse põllumajanduse struktuuriuuringutega ainult need üksused, kes ületavad ELis kokkulepitud lävendi, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit avamaa viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit avamaa viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogutud andmed peavad katma 98% liikmesriigi kasutatavast põllumajandusmaast (v.a koduaiad) ja 98% loomühikutest.

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid mida säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajandusmaa hulka alates 2007. aastast.

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on põllumajandus- ja toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Puukool – avamaal või katmikalal kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.
Põllumaa jaguneb järgmiselt:
- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;
- kartuli kasvupind;
- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;
- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;
- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;
- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;
- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;
- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;
- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;
- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;
- söödakultuuride seemnekasvatuspind;
- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik majapidamine – kuni 2019. aastani (k.a) läksid põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning kus on vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või kus kasutatavat põllumajandusmaad on alla hektari ja põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.
Alates 2020. aastast lähevad põllumajandusliku majapidamisena arvesse ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksused, kus on täidetud vähemalt üks järgmistest tingimustest:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad;
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulit;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja ja maasikat;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid) avamaal;
- 0,1 hektarit avamaaviinamarju;
- 100 m² katmikalasid;
- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.
Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, arvestatakse põllumajanduslike majapidamiste hulka alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Standardtoodang – põllumajandustoodangu rahaline väärtus põllumajandustootja hinnaga, mis vastab keskmisele olukorrale iga põllumajandusliku tegevusala puhul ja mis arvutatakse põllumajanduskultuuride kasvupinnast, loomade arvust ja standardtoodangu koefitsientidest lähtudes

Sõnnikulaotuse meetodid on järgnevad:
- paisklaotus (sõnnik segatakse mullaga 4 tunni jooksul, sõnnik segatakse mullaga 4–24 tunni jooksul, sõnnikut mullaga ei segata või sõnnik segatakse mullaga hiljem kui 24 tundi);
- lohislaotus lohisvoolikuga (lohisvooliku puhul laotatakse sõnnik maapinnale – rohule või põllumaale – mitme painduva vooliku abil);
- lohislaotus lohiskingaga (lohiskinga puhul laotatakse sõnnikut tavaliselt jäikade torudega, mis kinnituvad jala- või kingakujulistele seadmetele, nii et sõnnikut laotatakse otse maapinnale taime alla. Osad lohiskingad lõikavad maapinda madala pilu, et parendada infiltratsiooni);
- madala ehk avalõhega sisestuslaotus (madala ehk avalõhedega sisestuslaotuse puhul laotatakse sõnnik madalatesse lõhedesse (tavaliselt umbes 50 mm sügavad), sõltumata sellest, kas lõhed jäetakse avatuks või suletakse);
- sügava ehk sulglõhega sisestuslaotus (sügava/sulglõhedega sisestuslaotuse puhul on lõhed sügavad (tavaliselt umbes 150 mm sügavused) ja need suletakse peale sõnniku laotamist).

Tootmistüüp – määratakse standardtoodangu osatähtsuse järgi. Kui ühe tegevuse osatähtsus on vähemalt kaks kolmandikku majapidamise standardtoodangust, on tegemist spetsialiseerunud majapidamisega. Muul juhul on tegemist segatootmisega majapidamisega.

Tööaeg aastatööühikutes (ATÜ) – põllumajandustöö majapidamises 12 kuu jooksul vähemalt 1800 tundi

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Põllumajanduslik majapidamine, kus on ületatud ELis kokkulepitud lävend, st kus on täidetud vähemalt üks järgmine tingimus:
- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid ja koduaiad);
- 2 hektarit põllumaad;
- 0,5 hektarit kartulimaad;
- 0,5 hektarit avamaa köögivilja- ja maasikamaad;
- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatuspinda, avamaapuukoole;
- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedu ja muid püsikultuure avamaal;
- 0,1 hektarit viinamarju;
- 100 m2 kasvuhooneid;
- 1,7 loomühikut loomi (ühele loomühikule vastab näiteks 1 piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad, nt lihaveis 0,8; nuumsiga 0,3; broiler 0,007 jne).

Kogu Eesti

2001, 2003, 2005, 2007, 2010, 2013, 2016, 2020, 2023

Andmebaasis on avaldatud andmed alates 2001. aasta põllumajandusloendusest. Põllumajandusloendused on kõiksed põllumajanduse struktuuriuuringud.

Alates 2020. aastast kasutatakse põllumajanduse struktuuriuuringutes kogu Euroopa Liidus uut põllumajandusliku majapidamise lävendit (alates 2023. aastast on ka Eestis lävendisse lisatud viinamarjad). Seetõttu ei ole andmed ilma ümberarvutusteta varasemate aastatega otseselt võrreldavad. 2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu andmed on otseselt võrreldavad 2020. aasta põllumajandusloenduse andmetega. Varasemate aastate võrreldavuse tagamiseks on võimalusel 2010. aasta andmed ümber arvutatud vastavalt uuele põllumajandusliku majapidamise lävendile.

Ei ole rakendatav

Riikliku statistika seadus;

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009 (EMPs kohaldatav tekst);

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2020/405, 16. märts 2020, milles kehtestatakse põllumajanduslike majapidamiste integreeritud statistikat käsitleva määruse (EL) 2018/1091 kohaselt esitatavate kvaliteediaruannete praktiline korraldus ja sisu (EMPs kohaldatav tekst).

Administratiivandmed saadakse lepingute alusel PRIAst, põllumajandus- ja toiduametist, maa- ja ruumiametist, maksu- ja tolliametist (töötamise register) ning transpordiametist (liiklusregister).

Ei jagata

Pressiteadete koostamine otsustatakse jooksvalt.

13.02.2024 ilmus uudis "Eesti põllumajandusmaa pind tootja kohta on üks Euroopa suurimaid".

Ei avaldata

Esialgsed kokkuvõtted avaldatakse 2024. aasta veebruaris, lõplikud andmed pärast seda, kui Eurostat on andmed aktsepteerinud.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Loomakasvatus tabelites:

PMS041: Põllumajanduslike majapidamiste loomad ja linnud;

PMS042: Loomakasvatus põllumajanduslikes majapidamistes haldusüksuse järgi;

PMS043: Veise- ja piimakarjakasvatus karja suurusklassi järgi;

PMS044: Lambakasvatus karja suurusklassi järgi;

PMS045: Seakasvatus karja suurusklassi järgi;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Masinad ja seadmed tabelites:

PMS312: Põllumajandustöös kasutatud ja ainuomanduses olevad traktorid võimsusklassi järgi;

PMS313: Masinate ja seadmete kasutus;

PMS314: Põllumajandussaaduste hoidlad;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Põllumajanduslikud tootmismeetodid tabelites:

PMS641: Piimalehmade ja muude veiste pidamine pidamisviisi järgi;

PMS642: Piimalehmade ja muude veiste karjatamine karjatamise kestuse järgi;

PMS643: Sigade pidamine pidamisviisi järgi;

PMS644: Munejate kanade pidamine pidamisviisi järgi;

PMS645: Toitainete kasutamine ja sõnnikukäitlus;

PMS646: Põllumajanduslikud majapidamised sõnniku laotamise viisi järgi;

PMS647: Sõnnikuhoidlatega põllumajanduslikud majapidamised sõnnikuhoidla liigi järgi;

PMS648: Sõnnikuhoidlad ladustamise aja järgi;

PMS649: Maaharimismeetodid avapõllumaal liigi järgi;

PMS650: Avapõllumaa talvised pinnakatted;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Taimekasvatus tabelites:

PMS141: Põllumajanduslike majapidamiste maakasutus;

PMS142: Põllumajanduslike majapidamiste kasutatav põllumajandusmaa ja kultuurid;

PMS143: Kasutatav põllumajandusmaa suurusklassi järgi;

PMS144: Põllumajanduslike majapidamiste taimekasvatuse põhinäitajad haldusüksuse järgi;

PMS145: Teraviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS146: Kaunviljakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS147: Kartulikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS148: Rapsi- ja rüpsikasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS149: Avamaaköögivilja- ning maasikakasvatus kasvupinna suurusklassi järgi;

PMS150: Viljapuu- ja marjaaiad kasvupinna suurusklassi järgi;

valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Tööjõud tabelites:

PMS241: Põllumajanduslik tööjõud valdaja õigusliku vormi, maakonna ja liigi järgi;

PMS242: Põllumajanduslik püsitööjõud soo, tööaja osatähtsuse ja liigi järgi;

PMS243: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse liigi järgi;

PMS244: Mittepõllumajandusliku tulutoova tegevusega põllumajanduslikud majapidamised tegevuse osatähtsuse järgi;

PMS245: Majapidamisega seotud muu tulutoova tegevusega tööjõud füüsiliste isikute majapidamistes;

PMS246: Majapidamisega mitteseotud muu tulutoova tegevusega tööjõud ainuvaldajast juhiga füüsiliste isikute majapidamistes;

ja valdkonna Majandus/Põllumajandus / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur / Üldandmed tabelites:

PMS441: Põllumajanduslikud majapidamised valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi;

PMS442: Põllumajanduslike majapidamiste põhinäitajad majandusliku suuruse järgi;

PMS443: Põllumajanduslikud majapidamised majandusliku suuruse ja tootmistüübi järgi;

PMS444: Muud põllumajanduslike majapidamiste põhiandmed valdaja õigusliku vormi ja maakonna järgi;

PMS445: Põllumajanduslikud majapidamised juhi liigi järgi;

PMS446: Põllumajanduslikud majapidamised juhi juhiks saamise aja järgi;

PMS447: Põllumajanduslikud majapidamised juhi põllumajandusliku väljaõppe järgi;

PMS448: Juhid soo ja vanuserühma järgi;

PMS449: Juhid soo ja tööaja osatähtsuse järgi;

PMS450: Kolme aasta jooksul maaelu arengu toetusi saanud põllumajanduslikud majapidamised toetuse liigi järgi.

Paljude andmete avaldamisel on lisatud nii näitaja kui ka sellele vastav põllumajanduslike majapidamiste arv.

Uuendamata tabelid on leitavad valdkonnas Lõpetatud tabelid / Majandus. Arhiiv / Põllumajandus, Arhiiv / Põllumajanduslike majapidamiste struktuur (1998. ja 2008. aasta metoodika).

Põllumajanduse struktuuriuuringu veebi andmebaasi tabeleid on 2024. aasta jooksul vaadatud 1817 korda, 2023. aastal 2667 korda, 2022. aastal 2791 korda, 2021. aastal 2396 korda, 2020. aastal 5791 korda, 2019. aastal 5902 korda ja 2018. aastal 9270 korda.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.
Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Anonüümitud üksikandmed ja kvaliteediaruanne esitatakse Euroopa Liidu statistikaametile Eurostat, kes avaldab need koonditena tasuta kasutamiseks koos teiste Euroopa Liidu riikide andmetega Eurostati andmebaasis.

Andmed ja kvaliteediaruanne esitatakse ka ÜRO toidu- ja põllumajandusorganisatsioonile FAO (Food and Agriculture Organization), kes avaldab need koonditena tasuta kasutamiseks koos teiste maailma riikide infoga FAO andmebaasis.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21214 „Taimekasvatus“.

Statistikaga seotud metaandmeid vaadati 2024. aasta jooksul 211 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.

Eurostati metoodikajuhend: Integrated Farm Statistics Manual.

Põllumajanduse struktuuriuuringutes kasutatakse ka põllumajanduslike majapidamiste tüpoloogiat, mis on sätestatud Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2015/220, 3. veebruar 2015, milles sätestatakse Nõukogu määrus (EÜ) nr 1217/2009, 30. november 2009 rakenduseeskirjad.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018, mis käsitleb integreeritud statistikat põllumajanduslike majapidamiste kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks määrused (EÜ) nr 1166/2008 ja (EL) nr 1337/2011;

Komisjoni rakendusmäärus (EL) 2021/2286, 16. detsember 2021, milles käsitletakse vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2018/1091 (mis käsitleb integreeritud põllumajandusstatistikat) vaatlusaasta 2023 kohta esitatavate andmete muutujate loendit ja nende kirjeldusi ning millega tunnistatakse kehtetuks komisjoni määrus (EÜ) nr 1200/2009.

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 1091/2018, 18. juuli 2018 koostatakse aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta. Kvaliteediaruande kokkuvõte avaldatakse koos andmetega Eurostati veebilehel. Kvaliteediaruanne katab uuringut tervikuna ja on koostatud viimase kehtiva standardi järgi.

Tegemist on mitmel allikal põhineva tööga. Osa andmeid kogutakse administratiivregistritest, osa küsitluse käigus küsimustikuga. 2020. aasta põllumajandusloenduse, sh loomapidamishoonete ja sõnnikukäitlemise andmed on kogutud põllumajandusloenduse küsimustikuga.

2023. aasta uuringu esialgne üldkogumi suurus oli 10 914 (lõplik laiendatud 10 712) üksust ja valimi maht 4933 (lõplik 4578) üksust.

Valimi stratifitseerimisnäitajatena kasutatakse standardtoodangu (SO) gruppe, tootmistüüpi ja tootmismeetodi tunnust (tava- või mahetootmine). Valimisse kaasatakse kõikselt suured ja erilised üksused, kus a) SO>=100 000 eurot või b) tootmistüüp on 2 või 3 ja SO>=25 000 eurot või c) tootmistüüp on 5 ja SO>=4000 Eurot või d) tootmistüüp on 9 ja uued majapidamised. Kokku on valimis 19 kihti, neist kolm kõiksed. Valikulistest kihtidest on võetud kihtide valimid suurusega 20% kuni 60%, sõltuvalt majanduslikust suurusest, tootmistüübist ja kihi suurusest.

Administratiivandmetest kasutatakse küsimustike eeltäitmiseks:
PRIA maakasutuse andmeid;
PRIA loomade arvusid;
töötamise registri tööjõu andmeid (mees- ja naistöötajate arv tööaja gruppide lõikes);
maa-ja ruumiameti maavalduse andmeid;
transpordiameti liiklusregistri masinate andmeid;
Eesti elektri ja gaasi ühendsüsteemihalduri Elering andmeid taastuvenergia seadmete kasutamise kohta.

Otse administratiivallikatest kogutakse:
PRIA maaeluarengutoetuste andmed;
PRIA ökoalade andmed;
põllumajandus- ja toiduameti mahepõllumajandusregistri taime- ja loomakasvatuse andmed;
majandusüksuste statistilisest registrist ettevõtte gruppi kuulumise andmed.

Administratiivandmed saadetakse e-maili teel.

Majapidamiste asukohtade INSPIRE koodid määratakse Eurostati reeglite kohaselt PRIA jm olemasolevate andmete alusel.

Andmeid kogutakse kord iga kolme–nelja aasta järel.

Põllumajanduse struktuuriuuringutel kasutatakse küsimustikku 1425 "Põllumajanduse struktuuriuuring". 2020. aasta põllumajandusloendusel kasutati küsimustikku 1483 "Põllumajandusloendus 2020". Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

2023. aasta põllumajanduse struktuuriuuringu infotekst asub siin: Põllumajanduse struktuuriuuring 2023.

2020. aasta põllumajandusloenduse infotekst asub siin.

Küsimustikud olid eeltäidetud administratiivandmetega (vt "Lähteandmed"). Andmeid koguti elektroonilise andmete edastamise kanali (CAWI) kaudu ja telefoniintervjuudega (CATI). Põllumajanduslikelt majapidamistelt, kes ei esitanud andmeid veebis, koguti andmed määratud ajavahemiku (21.09–15.11.2023) jooksul telefoniintervjuuga. Telefoniintervjuudega kogusid andmeid koolitatud küsitlejad.

Küsimustikule olid kirjeldatud kontrollid, sh ranged ja pehmed. Pehmete kontrollide osas paluti andmeesitajatelt ka olukorra selgitust.

Administratiivandmed saadeti e-maili teel.

Küsimustikega kogutud ja administratiivandmetest kogutud andmed kontrolliti Eurostati kontrollireeglite kohaselt. Selle käigus tagati üksuste kõigi andmete kooskõlalisus.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Statistilisele üksusele arvutatakse kaal, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate põllumajanduslike majapidamiste andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt eeskirjadele. Kõikse kihi üksuste maakasutuse ja loomade andmed imputeeritakse administratiivsete registrite andmetega. Ülejäänud puuduvad andmed imputeeritakse sama üksuse eelmise perioodi andmetega või sarnase üksuse andmetega. Imputeerimise määr on minimaalne ja ei mõjuta uuringu tulemuste kvaliteeti.

Küsimustikega ja administratiivandmetest kogutud andmed kontrollitakse ja seostatakse Eurostati kontrollireeglite kohaselt. Selle käigus tagatakse üksuste kõigi andmete kooskõlalisus.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda mitu korda, tuletatud muutuja võib põhineda varem omakorda tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste mõõdikute (nt keskmine) arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Imputeerimise määr on kõikses kihis olevate mittevastanud ja imputeeritud üksuste suhe valimisse sattunud ja lävendit ületanud üksustesse. Imputeerimise määr oli 1,1% (2023. aasta andmed).

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav