ESMS metaandmed
Otsingu tulemused
Statistikaameti andmekool #5: Kes tahab teenida naiste palka?
Kuupäev 06.03.2024
Artikkel
Võrdse palga päev tähistab hetke, mil keskmine töötav Eesti naine teenib välja sama palga, mille keskmine Eesti mees teenis eelmise aasta 31. detsembriks. Seekord langes see hetk 5. märtsile ehk Eesti naistel kulus meeste aastapalga teenimiseks enam kui kaks kuud kauem. Sel puhul vaatame täpsemalt, mida teab statistikaamet meeste ja naiste palkade kohta ning kuidas arvutatakse seda kurikuulsat palgalõhe näitajat.
Valdkond
Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta
Kuidas elab Eesti majandus – mida räägivad statistikaameti värsked andmed?
Kuupäev 26.02.2026
Artikkel
Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-
ESMS metaandmed
Valdkond
Mis uuring see on? Põllumajanduse struktuuriuuring annab ülevaate Eesti põllumajanduse olukorrast, mi s on vajalik teave põllumajanduspoliitika kujundamisel. Uuring pakub põllumajanduslike majapidamiste kohta statistikat, mida saab võrrelda teiste Euroopa Liidu (EL) riikidega. Põllumajanduses toodetakse peaaegu kogu toit, põllumajandusmaa hõlmab umbes 40% EL-i territooriumist ja põllumajanduse valdkond umbes 30% EL-i eelarvest. EL-i ühise põllumajanduspoliitika elluviimist finantseeritakse ainsana pea täielikult EL-i rahast, mistõttu peab poliitika põhinema konkreetsetel alusandmetel
Teenuste väliskaubandus ületas kriisieelse taseme
Kuupäev 12.05.2022
Artikkel
Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel eksportisid möödunud aastal Eesti majandusüksused teenuseid rohkem kui 8,4 miljardi euro eest, mis on 47,2% rohkem kui aasta varem. Teenuseid imporditi ligi 7 miljardi euro eest ehk 28% enam kui 2020. aastal.
Möödunud aastal saabus Eestisse 1374 inimest enam kui siit lahkus
Kuupäev 25.04.2025
Artikkel
Eelmisel aastal rändas Eestist välja 5000 inimest rohkem kui viimase 10 aasta jooksul keskmiselt. Ehkki Eesti kodanikke rändas Eestisse 2024. aastal vähem kui siit ära kolis, on Eesti kodanike osakaal väljarändajate hulgas viimasel kahel aastal kahanenud. Ukraina kodanike lahkumine tõi möödunud aastal viimase aastakümne suurima väljarände.
Keskkonnakaupade ja -teenuste sektori osakaal SKP-s on kaheksa aastaga kasvanud veerandi võrra
Kuupäev 01.11.2024
Artikkel
Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras selgitas, et keskkonnakaupade ja -teenuste nõudluse kasvu on kannustanud nii keskkonnaprobleemide suurem teadvustamine kui ka kõrgenenud keskkonna- ja energiasäästunõuded, seda eriti ehitustegevuses. „Väga suure mõjuga on kiiresti kasvav energiatõhusam uusehitus ja hoonete energiatõhusamaks rekonstrueerimine. Need andsid kokku 1,5 miljardit eurot toodangut,“ täpsustas Oras. Taastuvallikatest toodetud energia hulgas moodustas elektri- ning soojusetootmine taastuvatest energiaallikatest 482,2 miljonit eurot ning kütte- ja hakkepuidu toodang 548,7 miljonit
Teise kvartali majanduslangus oli 6,9%
Kuupäev 31.08.2020
Artikkel
Statistikaameti andmetel langes sisemajanduse koguprodukt (SKP) teises kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 6,9%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,4 miljardit eurot.