Otsingu tulemused

Statistikaameti analüütiku Tea Vassiljeva sõnul ei näidanud tööturg esimeses kvartalis üheski suunas järske muutumise märke. „Töötuid oli esimeses kvartalis 52 200, mida oli 5100 võrra rohkem kui eelmise aasta viimases kvartalis. Samas jääb see arv tublisti alla eelmise aasta esimese kvartali väga kõrgele näitajale,“ kommenteeris Vassiljeva. Töötuse määr näitab, kui suur osa tööjõust on töötud. Esimese kvartali töötuse määr 7,1% oli 0,7 protsendipunkti võrra kõrgem kui eelmise aasta viimases, kuid 1,5 protsendipunkti võrra madalam kui mullu esimeses kvartalis. Hõivatute arv teenuste sektoris

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et viimase viie aasta pidev reisijate juurdekasv Balti riikide lennujaamades eelmisel aastal vaibus. „Võrreldes 2024. aastaga jäi nii Tallinna kui ka Riia lennujaama reisijate arv pea muutumatuks. Kasvu oli märgata ainult Leedu lennuliikluses, kus reisijate arv suurenes 2024. aastaga võrreldes 8,4%. Leedu edestas seni liidripositsioonil olnud Lätit 0,5% ning sealne reisijate arv kasvas 7,13 miljonini,“ kommenteeris Kardakov. Enim reisitakse Tallinna ja lähiriikide lennujaamade vahel Eelmisel aastal toimus Tallinna lennujaamast

Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4% Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. Teenustest eksporditi esimeses kvartalis enim ehk 1,1 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Statistikaameti tarbijahindade statistika teenusejuht Lauri Veski selgitas, et tarbijahinnaindeksi tõus eelmise aasta sama kuuga võrreldes ehk inflatsioon on viimastel kuudel olnud järjest väiksem. „Kui jätame välja 2025. aasta novembri, siis on inflatsioon langenud alates mullu septembrist,“ tõi Veski välja. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga mõjutasid veebruaris tarbijahinnaindeksi tõusu kõige rohkem toidukaupade 5,5%, tervishoiu 12%, alkohoolsete jookide ja tubaka 7,9% ning eluaseme 1,5% kallinemine. Kuigi elektrihind oli veebruaris jätkuvalt kõrge, oli see siiski 0,7% odavam kui aasta