Otsingu tulemused

Statistikaameti juhtivanalüütik Anton Kardakov sõnas, et viimase viie aasta pidev reisijate juurdekasv Balti riikide lennujaamades eelmisel aastal vaibus. „Võrreldes 2024. aastaga jäi nii Tallinna kui ka Riia lennujaama reisijate arv pea muutumatuks. Kasvu oli märgata ainult Leedu lennuliikluses, kus reisijate arv suurenes 2024. aastaga võrreldes 8,4%. Leedu edestas seni liidripositsioonil olnud Lätit 0,5% ning sealne reisijate arv kasvas 7,13 miljonini,“ kommenteeris Kardakov. Enim reisitakse Tallinna ja lähiriikide lennujaamade vahel Eelmisel aastal toimus Tallinna lennujaamast

Teenuste eksport suurenes esimeses kvartalis 4% Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvas teenuste eksport 2026. aasta esimeses kvartalis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 4%, import jäi aga samale tasemele. Teenuseid eksporditi jooksevhindades ligi 3,3 miljardi ning imporditi ligi 2,5 miljardi euro eest. Teenuste eksport Euroopa Liidu riikidesse kasvas 7%, import neist aga 5%, Euroopa Liidu välistesse riikidesse teenuste müük vähenes 1% ja ost nendest 9%. Teenustest eksporditi esimeses kvartalis enim ehk 1,1 miljardi euro eest muid äriteenuseid (sh muid ettevõtlust abistavaid teenuseid

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Statistikaameti juhtivanalüütiku Märt Umbleja sõnul on eluaseme hinnaindeks pärast 2021. ja 2022. aasta väga kiiret tõusu ka viimasel kolmel aastal jätkanud tõusmist, aga veidi tagasihoidlikumas tempos, jäädes vahemikku 5,2%–6,1%. „Möödunud aastal tõusid majade hinnad nelja kvartali keskmisena 5,9% ja korterite hinnad 5%. Tallinna korterid kallinesid aastaga 5%, Tallinnaga külgnevate piirkondade korterid koos Tartu ja Pärnuga 4,1% ning ülejäänud Eestis 6,9%,“ täiendas Umbleja. Tehingute rahaline maht oli 2025. aastal võrreldes aasta varasemaga suurem nii olemasolevate kui ka uute eluasemete

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mullu 2% Kõige enam suurenes müügimaht mullu mootorikütuse jaemüügiga tegelevates ettevõtetes, kus aastane müügimahu kasv oli 14%. Tööstuskaupade kauplustes oli kasv 4%, müügimaht vähenes aga 4% toidukaupade kauplustes. Mootorikütuste jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimahu suurenemisele avaldas mõju ülemöödunud aasta madalam võrdlusbaas ning ka mootorikütuste hindade odavnemine. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemist mõjutas aga toidukaupade hinnatõus. SKP kiirhinnang: eelmise aasta neljandas kvartalis kasvas majandus 1% Statistikaameti

Eestis jagatakse valitsemissektor kolmeks: keskvalitsus, kohalikud omavalitsused ja sotsiaalkindlustusfondid. Keskvalitsuse moodustavad riigieelarvelised asutused, sihtasutused ning avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Kohalike omavalitsuste alla kuuluvad linna- ja vallaasutused koos sihtasutustega, sotsiaalkindlustusfondide alla aga tervisekassa ja töötukassa. Statistikaameti valitsemissektori rahanduse teenusejuht Pauline Kommer ütles, et 2025. aastal lõpetasid eelarve defitsiidiga kõik kolm valitsemissektori osa. „Sarnaselt eelnevale viiele aastale oli ka mullu suurim puudujääk