Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubandustiimi juht Evelin Puura tuletab meelde, et ettevõtted ei pea enam Intrastati kauba saabumise küsimustikku esitama. „Statistikaameti klienditugi sai jaanuari andmete esitamisel palju pöördumisi, kus sooviti kauba saabumise andmeid esitada. Kinnitan, et seda enam tegema ei pea,“ rõhutas Puura. Eesti on EL-is esimene riik, kus ei tule esitada Intrastati kauba saabumise küsimustikku ja selle asemel hakatakse kasutama nende riikide andmeid, kust kaup välja saadeti. Mis muutub paremaks? Väheneb Eesti ettevõtete halduskoormus, ettevõtted ei pea enam 2025. aasta kohta

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak kirjeldas, et kui juunis suurenes müügimaht eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%, siis juulis kasv aeglustus 1% juurde. „Juulis suurenes eelmise aasta võrdluses mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht 10% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 3%. Toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine jätkus ka juulis ning kahanes eelmise aasta sama kuuga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 28% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete

Statistikaameti analüütik Johanna Linda Pihlak tõi välja, et alates eelmise aasta detsembrist kasvanud jaekaubandusettevõtete müügimaht hakkas augustis kahanema. „Müügimahu vähenemist mõjutasid nii tööstuskaupade kui ka toidukaupade kauplused. Enim just toidukaupade kauplused, kus müügimaht kahanes eelmise aasta augustiga võrreldes 5%,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupade kaupluste müügimaht hakkas augustis vähenema ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 2%. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 14% vähenes müügimaht posti või interneti teel kaupu müüvates kauplustes. „Siin tuleb tähele panna

Ettevõtluse arendamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks käis Maailmapank välja idee luua riikides ettevõtlusandmetel põhinev analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks ettevõtetele tuge arengul, kuid vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema.

E-residentsuse programm on andnud välisriigi kodanikele võimaluse kasutada Eesti e-teenuseid ja siin oma ettevõtteid registreerida. Programmi sünnipäeva puhul uurisime, kui tegusad e-residentide ettevõtted on ja millistel tegevusaladel on need kõige enam kanda kinnitanud.

Mais kasvas mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses 13% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 5%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kiirenes mais toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%. „Vähenemisele avaldas mais mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus. Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes aastases võrdluses viimati 2024. aasta märtsis ehk 14 kuud tagasi,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 27% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse

„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Statistikaameti analüütik Sigrid Saagpakk selgitas, et üle 20% suurune palgalõhe oli viiel tegevusalal: finants- ja kindlustustegevuses (25,5%), infos ja sides (24,4%), hulgi- ja jaekaubanduses, mootorsõidukite ja mootorrataste remondis (23,5%), tervishoius ja sotsiaalhoolekandes (20,7%) ning töötlevas tööstuses (20,2%). Suurim muudatus võrreldes 2023. aastaga toimus muid teenindavaid tegevusi pakkuval tegevusalal, kus 2023. aastal oli palgalõhe –18,4%, kuid 2024. aastal 14,8%. Negatiivne oli palgalõhe ainult ühel tegevusalal – veondus ja laondus (–7,1%). „See tähendab, et naised teenisid

Statistikaamet tuletab kõigile ettevõtetele meelde, et juuli alguses on taas aeg esitada EKOMARi küsimustikuga andmed oma eelmise majandusaasta kohta. EKOMARi küsimustikuga kogutakse detailseid andmeid ettevõtte finantsnäitajate kohta, mille põhjal hinnatakse Eesti majanduskasvu ja koostatakse ettevõtluse ülevaateid.