Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Teises kvartalis oli 8363 vaba ametikohta

Kuupäev 08.09.2026
Artikkel
Teises kvartalis oli nii vabu kui ka hõivatud ametikohti kokku 590 408, mida on 0,9% vähem kui aasta varem samal ajal. Vabu ametikohti oli teises kvartalis enim hariduses (1558), avalikus halduses ja riigikaitses (1274, k.a kohustuslik sotsiaalkindlustus), hulgi- ja jaekaubanduses (1029, k.a mootorsõidukite ja mootorrataste remont) ning töötlevas tööstuses (968). „Tööturu üldpilti vaadates pole hõive teises kvartalis kasvanud. Augustis avaldatud tööjõu-uuringu andmed näitasid, et töötuse määr küll langes, kuid võrreldavat hõive kasvu see kaasa ei toonud. Sama trendi näeme ka vabade

Sooline palgalõhe Eestis oli mullu läbi aegade madalaim

Kuupäev 23.04.2026
Artikkel
„Kui 2025. aastal oli meeste keskmine brutotunnitasu 13 eurot, siis naistel 11,4 eurot ehk 12,2% vähem kui meestel. Võib öelda, et tegu on läbi aastate parima näitajaga,“ tõdes statistikaameti juhtivanalüütik Krista Vaikmets. Ta lisas, et palgalõhe on viimase 15 aastaga vähenenud 10,7 protsendipunkti võrra. Suurim palkade ebavõrdsus on finants- ja kindlustustegevuse valdkonnas Tegevusalade andmeid lähemalt vaadates selgub, et näitajad on valdkonniti erinevad. „Kõige suurem palkade ebavõrdsus oli 2025. aastal finants- ja kindlustustegevuse (23,6%), hulgi- ja jaekaubanduse (22,2%), töötleva

Eesti põllumajandus Euroopa võrdluses: kolm uut uuringut annavad tervikpildi

Kuupäev 15.07.2026
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Swen Petersoni sõnul kasutab amet võimalusel alati juba olemasolevaid andmeid. „Näiteks põllumajandusmaa toitainete bilanss põhineb täielikult registriandmetel. Taimekaitsevahendite statistika tegemiseks taaskasutame samuti registrite andmeid ja vajadusel ning võimalusel küsime neid tootjatelt eratarkvarade kaudu juurde ,” selgitas Peterson. Põllumajanduse struktuuriuuringus kogutakse 2026. aasta sügisel küsimustikuga juurde ainult puuduolevad andmed. „Mida paremad on registrite, sh eelkõige e-põlluraamatu andmed, seda paremini saab statistikaamet neid

Mis toimub meie majanduses? 8 värskeimat näitajat

Kuupäev 24.10.2025
Artikkel
Eluaseme hinnaindeks tõusis aastaga 5,5% Korterite hinnad tõusid teises kvartalis võrreldes 2024. aasta sama ajaga 4,5% ja majade hinnad 7,8%. Üle Eesti kasvasid korterite hinnad kaks kvartalit järjest pärast 2024. aasta langusperioodi. Erandiks on Tallinn, kus korterite ruutmeetrihinnad tõusid alles teises kvartalis. Tehingute rahaline maht oli selle aasta teises kvartalis suurem nii esimesest kvartalist kui ka eelmise aasta teisest kvartalist. Viimati oli korterite ja majade tehingute rahaline maht praegusest suurem 2022. aasta teises kvartalis, kuid siis oli ka tehingute arv suurem

Majutusettevõtteid külastas juulis üle poole miljoni turisti

Kuupäev 10.09.2025
Artikkel
Juulis külastas Eesti majutusettevõtteid 278 000 välis- ja ligikaudu 224 000 siseturisti. „Nii nagu eelmise aasta juulis, peatus meil ka selle aasta juulis rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ rääkis statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv majutusettevõtetes kasvanud peaaegu kõikidel kuudel. „Mulluse juuliga võrreldes oli välisturiste 2% rohkem, kuid siiski 15% vähem võrreldes pandeemiaeelse 2019. aasta juuliga,“ tõdes ta. Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuliga võrreldes 5% vähem, võrreldes 2019. aastaga on siseturistide

Tööelu-uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Tööelu-uuring annab ülevaate töö- ja tööajakorraldusest, töötervishoiust, töötasustamisest, töötajate arendamisest, kaasamisest ja kollektiivsetest töösuhetest Eestis. Uuringus küsitletakse nii tööandjaid kui ka töötajaid, et saada terviklik pilt Eesti tööelust ja töösuhetest, hinnata mõjureid ja võrrelda muutusi ajas. Kelle tellimuse alusel see uuring korraldatakse? Uuringu avaliku huvi esindaja on sotsiaalministeerium. Milleks on neid andmeid vaja? Tööelu-uuringu andmed annavad väärtuslikku infot tööelu kohta. Andmete põhjal saab üles leida tööelu kitsaskohad ja kavandada

Turistide arv kasvas juunis mullusega võrreldes 2% (parandatud 18.08.2025)

Kuupäev 08.08.2025
Artikkel
Parandused on märgitud punasega. „Juunis külastas Eesti majutusettevõtteid 214 600 välis- ja 176 000 siseturisti. Nii nagu ka eelmise aasta juunis, peatus meil rohkem välisturiste (55%) kui siseturiste (45%),“ selgitas statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa. 2025. aastal on välisturistide arv kasvanud enamikul kuudel. „Mulluse juuniga võrreldes oli nüüd majutusettevõtetes välisturiste küll 5% enam, kuid nende arv ei ole veel täielikult pandeemiaaegsest madalseisust taastunud,“ tõdes ta. „Siseturiste oli majutusettevõtetes eelmise aasta juuniga võrreldes 2% vähem, aga üldiselt on

Kasutusjuhend

Sisuleht
Statistikaameti veebileht vastab WCAG 2.1 AA juurdepääsetavusnõuetele osaliselt. Kasutatud on teatud tehnilisi vahendeid ja veebilehe sisu koostamise põhimõtteid, mis aitavad seda kasutada nägemis-, kuulmis-, kõne-, õppimis-, neuroloogilise või füü silise puudega inimestel. Infole juurdepääsetavust on võimalik parandada arvuti brauseri- ja operatsioonisüsteemi seadete alt. Allpool on digiligipääsetavuse funktsioonide kasutusjuhend, mis annab ülevaate põhilistest abivahenditest. Põhjalikum samateemaline juhend on kättesaadav inglise keeles. Ligipääsetavuse teatis kehtib domeenide www.stat.ee ja

Pea pooled Eesti inimesed kasutavad tehisintellekti

Kuupäev 16.09.2025
Artikkel
Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on nooremate ja keskealiste vanuserühmades (16–54-aastased) interneti kasutamine kõigi jaoks tavapärane, ulatudes peaaegu 100%-ni. Märkimisväärselt on internetikasutus suurenenud vanemaealiste seas. Nii on näiteks vanusegrupis 55–64 internetikasutus võrreldes möödunud aastaga suurenenud viis ja 65–74-aastaste seas kuus protsendipunkti. Võrreldes 2020. aastaga on kasv olnud veelgi suurem, 55–64-aastaste seas 11 ja 65–74-aastaste seas 20 protsendipunkti. „Üheks oluliseks teguriks on vanuserühmade loomulik muutumine. Inimesed, kes on juba