Otsingu tulemused

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%

Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2024. aasta juunis 866 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga vähenes müügimaht 5%.

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa märkis, et 2019. aasta septembrile jäi turistide arv tänavu siiski 6% alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 20% vähem, siseturiste aga 19% rohkem kui kriisieelse rekordaasta septembris. „Käesoleva aasta septembris külastas Eesti majutusettevõtteid 153 000 välis- ja 125 000 siseturisti. Siseturistide arv on languses kolmandat kuud järjest,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 46 000 turisti ehk 30% majutuskohtades peatunud väliskülastajatest. Majutatud Läti turiste oli 17 000 (11%), Saksamaa turiste 13 000 (9%) ja Leedu turiste

Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul mõjutasid septembris jaekaubandusettevõtete müügimahu vähenemist enim tööstuskaupade kauplused, kus maht vähenes aastaga 6%. „Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 10% vähenes müügimaht nii muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse peamiselt arvutite ja nende lisaseadmete, raamatute, sporditarvete, mängude, mänguasjade ja muuga kui ka majatarvete, kodumasinate, rauakaupade ja ehitusmaterjalide kauplustes,“ täpsustas Pihlak. Müügimaht kahanes veel 9% tekstiilitoodete, rõivaste ja jalatsite kauplustes ning 3% muudes spetsialiseerimata

Eelmisel aastal ehitati 1,5% vähem Eesti ehitusettevõtted ehitasid statistikaameti esialgsetel andmetel Eestis ja välisriikides kokku 1,5% vähem kui aasta varem. Ehitusmaht vähenes neljandat aastat järjest. 2025. aasta algas küll positiivselt, kuid alates teisest kvartalist jätkus viimastele aastatele tavapärane mahu vähenemine. Mullu kasvas aga eramute osatähtsus. Eelmisel aastal lubati kasutusse 6059 uut eluruumi ehk 4% rohkem kui aasta varem. Kuigi suurem osa uutest eluruumidest asub korterelamutes, on juba teist aastat kasvanud eramute osakaal. Populaarseim elamutüüp oli jätkuvalt kolme-

Täpsest elukoha infost sõltub nii inimeste paiknemise, siserände kui ka leibkondade ja perekondade statistika täpsus. Täpsest statistikast oleneb aga, milliseid otsuseid saavad teha riik ja kohalikud omavalitsused. Alates 2022. aastast määrab statistikaamet iga Eesti inimese alalise elukoha erinevate registrite põhjal, kasutades paiknemisindeksi metoodikat.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel kasvasid 2024. aasta teises kvartalis teenuste eksport ja import mõlemad 3%. Jooksevhindades eksporditi teenuseid 3,1 miljardi ning imporditi 2,3 miljardi euro eest. Teenuste väliskaubandusbilanss oli 802 miljoni euroga ülejäägis. See on 39 miljoni euro võrra rohkem kui aasta tagasi.

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul suurenes veebruaris tootmine nii tööstusettevõtetes kokku kui ka töötlevas tööstuses. „Töötleva tööstuse tootmise kasvu toetas paljuski toiduainete tootmise suurenemine 7,3%. Olulise panuse andsid selleks piimatootmine ja muude toiduainete tootmine, kuhu alla kuuluvad suhkru- ja kondiitritooted, valmistoidu, kohvi, tee ja vürtside tootmine,“ tõi Bunder välja. Veebruaris kasvas tööstustoodangu maht pea pooltes töötleva tööstuse tegevusalades. Olulisematest tööstusharudest suurenes toiduainete tootmine (7,3%), põlevkiviõli (9,2%)

Statistikaameti juhtivanalüütik Tiina Pärson tõi välja, et kulutuste maht teadus- ja arendustegevusele oli mullu 702 miljonit eurot, mis on 61 miljonit eurot rohkem kui 2022. aastal. „Kulutused ei kasvanud võrreldes eelneva aastaga küll sama kiiresti, kuid nende maht on ajaloo suurim,“ lisas Pärson. Kulutustest enam kui pool ehk 406 miljonit eurot tehti ettevõtlussektoris, kõrgharidussektoris oli see 230, riigisektoris 60 ja kasumitaotluseta erasektoris 6 miljonit eurot. Riigieelarvest eraldati 2023. aastal teadus- ja arendustegevusele 337 miljon eurot, mis on 77 miljoni võrra enam kui aasta

Statistikaameti andmetel kasutas 2024. aasta teises kvartalis Eesti ettevõtete pakutavat maismaatransporti 49,6 miljonit sõitjat, mis on peaaegu sama palju kui mullu samas kvartalis. Busse kasutas 40,9 miljonit ja ronge 2,1 miljonit sõitjat. Mõlemaga tehti 1% rohkem sõite kui eelmise aasta teises kvartalis. Trammide ja trollidega sõitmine vähenes.