Otsingu tulemused

Statistikaamet arvutas ümber 2017. aasta maakondade rahvaarvu uue, pärast tänavusi kohaliku omavalitsuse valimisi kehtima hakanud haldusjaotuse järgi.

Keskmine brutokuupalk oli 2018. aasta I kvartalis 1242 eurot, tõustes eelmise aasta I kvartaliga võrreldes 7,7%, teatab Statistikaamet. Keskmise brutokuupalga aastakasv oli 0,2 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti andmetel tõusis keskmine brutokuupalk 2019. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 7,4%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,22 eurot, mis on 9% suurem kui möödunud aasta samas kvartalis.

Statistikaameti andmetel oli keskmine palk kolmandas kvartalis 1397 eurot. Eelmise aasta sama kvartaliga võrreldes tõusis keskmine brutokuupalk 8,2%. Keskmine brutotunnipalk oli 8,01 eurot, mis on 7% suurem kui möödunud aasta samal ajal.

Statistikaamet esitleb täna, 3. detsembril kogumikku „Eesti rahvastik. Hinnatud ja loendatud“, mis võtab ühtede kaante vahel kokku viimase rahvaloenduse tulemused ja pakub võrdlust ka teiste Euroopa Liidu riikidega.

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2015. aasta juulis 458 800 turisti, mis oli 4% rohkem kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii välis- kui ka siseturistide arv.

DESI indeks võrdleb riikide arengutaset digimaailmas. Eesti on selle põhjal digiarengus Euroopa Liidus 7. kohal. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim uuris detailsemalt, kuivõrd erinevad meie inimeste digioskused ja interneti kasutamine linnades ja valdades. Kuidas nad seda tegid ja millised olid tulemused?

Keskmine brutokuupalk oli 2017. aasta II kvartalis 1242 eurot ja brutokuupalk tõusis eelmise aasta II kvartaliga võrreldes 6,8%, teatab Statistikaamet. Neli järjestikust kvartalit aeglustunud palga aastakasv kiirenes II kvartalis taas ning oli 1,1 protsendipunkti kiirem kui eelmises kvartalis.

Statistikaameti ja Eesti Panga andmetel jõudis 2022. aastal teenuste eksport ja import Eestis rekordtasemele. Teenuste väliskaubandus on aasta-aastalt pea alati kasvutrendi näidanud, välja arvatud 2020. aastal, mil teenuseid eksporditi varasemast vähem. Samas on teenuste väliskaubandus 2020. aasta ajutisest jahenemisest taastunud ning jätkas ka 2022. aastal jõulist kasvu. Eelmise aasta trende tutvustab statistikaameti analüütik Jane Leppmets.