Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond
Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Jaekaubandusettevõtete müügimaht suurenes mais 2%

Kuupäev 30.06.2025
Artikkel
Mais kasvas mootorikütuse jaemüügiga tegelevate ettevõtete müügimaht eelmise aasta võrdluses 13% ja tööstuskaupade kaupluste müügimaht 5%. Statistikaameti analüütiku Johanna Linda Pihlaku sõnul kiirenes mais toidukaupade kaupluste müügimahu vähenemine ning kahanes eelmise aasta sama ajaga võrreldes 5%. „Vähenemisele avaldas mais mõju toidukaupade jätkuv hinnatõus. Toidukaupade kaupluste müügimaht suurenes aastases võrdluses viimati 2024. aasta märtsis ehk 14 kuud tagasi,“ lisas Pihlak. Tööstuskaupadest kõige rohkem ehk 27% suurenes müügimaht muudes spetsialiseeritud kauplustes, kus kaubeldakse

Statistikaamet otsib partnerit andmete turvalise ristkasutamise lahenduse loomiseks

Kuupäev 30.06.2025
Artikkel
„ Innofondi projekti tulemusena loodame radikaalselt vähendada andmete esitamisest tulenevat halduskoormust meie ettevõtjatele. Kui projekt õnnestub, saavad riik ja erasektor tulevikus andmeid palju lihtsamalt ristkasutada ja meie saame pakkuda paremaid andmeteenuseid,” rääkis statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk. „Me loodame, et leiame selleks võimeka ja pühendunud partneri,“ lisas ta. Paabuski sõnul on seni liiga suur osa riigi kogutud andmete potentsiaalist jäänud kasutamata just seetõtu, et andmete ristkasutamiseks pole piisavalt turvalisi lahendusi. “Riikliku statistika

Asutuste andmehalduse ülevaade

Sisuleht
Eesti organisatsioonide andmete valdkonna hetkeolukorra kaardistus Aprillis 2025 viisid justiits- ja digiministeerium ning statistikaamet läbi küsitluse, et hinnata Eesti avaliku sektori asutuste andmevõimekust. Küsitlus on osa iga-aastasest seirest, mille eesmärk on saada ülevaade riigi andmehalduse hetkeseisust ja arengusuundadest. Sellel lehel on esitatud kokkuvõtte küsitluse peamistest tulemustest ja olulisemad tähelepanekud avaliku sektori hetkeolukorrast andmete valdkonnas. Tulemused näitavad, et pooltes asutustes on andmete valdkond laiemalt ja kitsamalt andmehaldus strateegiline suund

Tarbijahinnaindeks tõusis oktoobris aastaga 4,6% (parandatud 7.11 kell 10.20)

Kuupäev 07.11.2025
Artikkel
Pressiteates olid läinud segamini elektri, eluaseme ning üüri kuu- ja aastamuutus. Avaldatud tabelis olid andmed õiged. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuht Lauri Veski tõi välja, et üldist hinnatõusu on kuude võrdluses pidurdanud peamiselt toidukaubad, mille hinnad on kaks kuud järjest langenud. Toidukaubad odavnesid oktoobris võrreldes septembriga 1,2%. Toidu hinnalangust mõjutasid enim leivatoodete 4,8%, juustu 3,6%, puuviljade 2,1% ning kala ja kalatoodete 2,4% suurune odavnemine. Vastupidist mõju avaldasid või 7% ja kartuli 4,2% hinnatõus.

Eesti peamine väliskaubanduspartner on Soome

Kuupäev 07.07.2025
Artikkel
Aastatel 2004–2024 on kõige enam ehk 15% kaubavahetusest toimunud põhjanaabriga. Teisel kohal on 20 aasta kokkuvõttes Rootsi. „Kaubavahetus Rootsiga moodustab 10% kogu Eesti väliskaubandusest, kolmandal kohal on Läti 9%-ga,“ selgitas statistikaameti väliskaubandusstatistika tiimijuht Evelin Puura. 2024. aastal vähenes kaupade eksport Soome võrreldes 2023. aastaga 11% ja import 16%. Kaupu eksporditi sinna mullu jooksevhindades 2,74 miljardi euro eest ning imporditi sealt pea sama palju ehk 2,72 miljardi euro eest. Kaubavahetus Soomega moodustas Eesti koguekspordist 16% ja koguimpordist 13%.

Kasvava metsa väärtuse arvutamine

Kuupäev 16.04.2019
Artikkel
Euroopa Liidu eelarve sõltub liikmesriikide omavahenditest, mis põhinevad riigi kogurahvatulul (KRT). Eurostati ülesanne on jälgida, et liikmesriikide osamaksed Euroopa Liidu eelarvesse oleksid arvutatud KRT põhjal õigesti. Kui Eurostat leiab, et liikmesriik võiks metoodikat muuta, siis esitatakse ettekirjutus. Selle põhjal peab riik tagama, et metoodika oleks nõuetega kooskõlas. Eesti peab 2019. aasta sügiseks oma makrostatistika aegridasid muutma nii, et kasvavat metsa kajastatakse kogu kasvuaja jooksul kui lõpetamata toodangu varu. Kui varem arvutati toodangu hulka ainult see osa puidust, mis metsas maha raiuti, siis alates 2019. aasta sügisest on toodangu hulgas ka metsa juurdekasv.

Statistikaamet muugib lahti rikkuse valemit

Kuupäev 10.09.2020
Artikkel
Kes Eesti majanduses teenib raha ja kes mitte? Millise ettevõtte tegevus on mõtestatum ja ettenägelikum, kes aga teeb äris niisama aega parajaks, makstes sellele peale? Just neile küsimustele hakkab vastuseid otsima statistikaameti loodav väärtusahelate mudel.

Mullu toodeti Eestis 189,5 miljonit muna, iga teine söödud muna on kodumaine

Kuupäev 17.04.2025
Artikkel
Eestis oli 2024. aasta lõpu seisuga 2,4 miljonit kodulindu, kellest 97% olid kanad ja kuked ning ülejäänud 78 200 muud linnud. Statistikaameti juhtivanalüütiku Ege Kirsi sõnul on munatoodang viimastel aastatel taas suurenema hakanud. „Eelmisel aastal munesid linnud kokku 11 800 tonni mune. Põhilise osa munatoodangust annavad üksikud suurettevõtted, mis mõjutavad ka enim toodangu kasvu ja kahanemist,“ selgitas Kirs. Eestisse imporditi mullu 12 700 tonni munatooteid, millest 71% olid tervel kujul munad. Munade eksport oli 2024. aastal 2300 tonni. Toodangu, impordi ja ekspordi järgi arvestades