Otsingu tulemused

Juulis peatus majutusettevõtetes 440 000 turisti, mis oli 4% enam kui eelmise aasta juulis, teatab Statistikaamet. Suurenes nii sise- kui ka välisturistide arv.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti tellimusel juba viiendat korda, kui palju tulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. Kuigi Eestis õppivate tasemeõppe välisüliõpilaste arv varasemate aastatega võrreldes vähenes, maksid välisüliõpilased 2022/23. õppeaastal siin tulu- ja sotsiaalmaksuna 16,6 miljonit ning aasta varem lõpetanud vilistlased 6,9 miljonit eurot. Seda on üliõpilaste puhul 2,5 miljonit eurot rohkem kui eelmisel õppeaastal, vilistlaste puhul aga 1,5 miljonit eurot vähem.

Teadus- ja arendustegevuse (T&A) kulutuste maht oli 2022. aastal 642 miljonit eurot, mis moodustab sisemajanduse koguproduktist 1,78%. Hoolimata T&A kulutuste hoogsast kasvust jäi nende osakaal SKP-st 2021. aasta tasemele.

Uus kooliaasta on praeguseks juba üle kuu aja kestnud ja nii õpilastel kui õpetajatel on olnud aega koolieluga harjuda. Neile, kes käivad kooliteed juba mitmendat aastat, on kohanemine ilmselt olnud lihtsam. Esimese klassi lastele ja alustavatele õpetajatele aga on kõik uus ja põnev, kohati ehk veidi hirmuski. Koos õppeaasta algusega kõlavad järjest kõvemini hääled kvalifitseeritud õpetajate puudusest, läbipõlemisest ja õpetajatöölt lahkumisest. Neist viimasele küsimusele – kuidas püsivad õpetajad just õpetajatööl ning millistele ametikohtadele edasi liigutakse – otsiski statistikaamet sel kevadel ja suvel vastuseid Heateo Haridusfondi tellimusel.

Pidevalt arenevas maailmas saab haridus aina olulisemaks. Kui veel sadakond aastat tagasi piirdus paljude haridustee vaid lugemis- ja kirjutamisoskuse omandamisega, siis nüüd tuleb õppuritel teha kaalukaid erialavalikuid, mis mõjutavad edasist karjääri ja eluteed. Laste ja noorte kultuuriaasta puhul uuris Statistikaamet, missugustel erialadel noored tänapäeva Eestis õppida eelistavad ja kuidas nende valikud vanemate õppurite omadest erinevad.

Statistikaameti andmetel tegeles möödunud aasta jooksul* enesetäiendamisega hinnanguliselt 80% 20–64-aastastest inimestest. End täiendavad sagedamini naised, nooremad, kõrgemalt haritud ning eesti keelt emakeelena kõnelevad inimesed. Märkimisväärselt on õppimine hoogu kogunud 50–64-aastaste seas. Samas selgus, et kaks inimest viiest oleks soovinud rohkem õppida.

Möödunud aasta jooksul* osalesid tasemeõppes või koolitustel pooled 20–64-aastastest Eesti inimestest. Siiski ütleb ligi 48% vastanutest, et neil on soov või vajadus veelgi rohkem õppida. Statistikaameti täiskasvanute koolituse uuringu tulemustest selgub, et peamisteks takistusteks on osutunud aja puudumine, sobivate koolituste vähesus ja nende hind.

Statistikaameti andmetel on käesoleval, 2022/23. õppeaastal Eestis kokku 238 711 õppurit, kellest 169 111 omandab üldharidust, 25 469 kutseharidust ja 44 131 kõrgharidust. Õpilaste koguarv on võrreldes eelmise õppeaastaga kasvanud ja seda eelkõige põhikooli õpilaste arvelt, keda on 5300 võrra rohkem.

2017/2018. õppeaastal omandas Eestis üldharidust 153 300, kutseharidust 24 100 ja kõrgharidust ligi 46 200 õppurit. Võrreldes eelmise õppeaastaga suurenes õpilaste arv üldhariduses 4100 ja kutsehariduses vähenes 900 võrra. Üliõpilaste arv kahanes 1600 võrra.