Jäätmeteke

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

• tekib Eestis igal aastal prügi;
• jäätmetest ladustatakse prügilates;
• jäätmetest võetakse taaskasutusse;
• jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
• tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab parandada keskkonnateadlikkust.

Administratiivandmetel põhinev töö

Jäätmeteke majandustegevusalade kaupa üle aasta paarisarvulistel aastatel

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Aastatel 2004–2006 oli kasutusel tegevusalade klassifikaator NACE Rev. 1.1 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2003). Alates 2008. aastast on kasutusel NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008).

Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;

Euroopa Liidu jäätmekategooriad.

Taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete kogused Eesti jäätmeseaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 ehk jäätmestatistika määruse järgse aruandluse kontekstis ei ole samad. Eesti jäätmeseaduse järgi loetakse taaskasutatud ja/või kõrvaldatud jäätmete hulka ka jäätmete vahetamise või eeltöötluse lõppsaadused (jäätmed, ühendid või segud), mis taaskasutatakse mis tahes menetlusega. Samas jäätmestatistika määruse järgses aruandluses ei loeta aga jäätmete vahetamist või eeltöötlust jäätmekäitluseks ega jäätmete kõrvaldamiseks. Üleminek Eesti jäätmeklassifikaatorilt Euroopa statistilisele jäätmekategooriatele toimub vastavalt Eurostati juhendile.

Kaetud on kõik institutsionaalsed sektorid

Eksport – välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused

Import – välisriikidest imporditud (Eestisse toodud) jäätmekogused

Jäätmed – mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema

Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmeluba – õigus jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduses §-s 73 (RT I 2004, 9, 52) nimetatud tegevusvaldkondades, millega on ühtlasi määratud selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab keskkonnaamet. Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
Jäätmeseaduse järgi on jäätmeluba vaja

• jäätmete kõrvaldamiseks;
• jäätmete taaskasutamiseks;
• ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• jäätmehoidla käitamiseks;
• prügila käitamiseks;
• prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

Jäätmeluba ei nõuta

• füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
• päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
• isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
• riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud keskkonnaametiga.

Jäätmenimistu – jäätmete nimistu, kus jäätmeliigid on määratud kuuekohaliste koodinumbritega ja kahe- ning neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit. Jäätmenimistu .

Jäätmete kõrvaldamine – jäätmete ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol

Jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt

Jäätmete töötlemine – jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

Jäätmeteke – ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, sh teistelt isikutelt kogutud jäätmed

Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis jäätmeseaduse §-s 6 ja Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 järgi nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale

Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel

Ettevõte

Jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad ettevõtted

Kogu Eesti

2004–…

Andmed avaldatakse igal paarisaastal üle-eelneva aasta kohta. Näiteks 2026. aastal avaldatakse andmed, mis kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.

Ei ole rakendatav

Tekkinud ja käideldud jäätmete kogus – tonn (t)

Aasta

Euroopa Liidu õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, jäätmestatistika kohta;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 782/2005, millega kehtestatakse jäätmestatistika tulemuste edastamise vorming;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1445/2005, milles määratletakse jäätmestatistika nõuetekohased kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteediaruannete sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 kohaldamiseks.

Eesti õigusaktid:
riikliku statistika seadus;

Eesti jäätmeseadus;

jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

Jäätmetekkega seotud andmed saadakse keskkonnaagentuurilt lepingu alusel.

Ei jagata

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Euroopa tasandil sätestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. märtsi 2009. aasta määrus (EÜ) nr 223/2009 Euroopa statistika kohta (põhjendus 24 ja artikkel 20 lõige 4) (ELT L 87, lk 164) vajaduse kehtestada ühised põhimõtted ja suunised, mis tagavad Euroopa statistika koostamisel kasutatavate andmete konfidentsiaalsuse ning juurdepääsu neile konfidentsiaalsetele andmetele, võttes arvesse tehnika arengut ja kasutajate nõudeid demokraatlikus ühiskonnas.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit: Andmekaitse.

Jäätmeteket kirjeldavad andmed ei ole konfidentsiaalsed.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijatele kättesaadav statistikaameti kodulehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika avaldamise ajad andmebaasis, samuti pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Avaldamiskalender on tarbijatele kättesaadav veebilehel Kalender.

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja meedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Andmebaasis avaldatakse riiklik statistika avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval kell 8.00.

Üle aasta (igal paarisaastal)

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Surve keskkonnaseisundile / Jäätmete teke tabelis
KK068: Jäätmeteke jäätmeliigi ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv on lõpetatud tabel
KK68: Jäätmeteke jäätmeliigi ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2004–2006).

Tööga seotud aktiivset andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 250 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile edastatakse andmed EDAMISe keskkonna kaudu igal paarisaastal 30. juuniks Eurostati kolme jäätmestatistika küsimustikuga. Eurostat avaldab kogutud andmed oma andmebaasis.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025 aasta jooksul 58 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Siinkohal tasub pidada silmas, et kuni 2025. aastani käsitleti nüüdseks eraldi töid „Jäätmeteke“ ja „Jäätmebilanss“ ühe tööna ning need olid kirjeldatud ühises kvaliteedi- ja metoodikaaruandes.

Eurostati metoodikajuhend: Manual for the implementation of regulation (EC) No 2150/2002 on waste statistics, 2024;

Eesti ja ELi klassifikaatorite ühitamine: Guidance on classification of waste according to EWC-Stat categories

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile paarisaastatel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (ehk jäätmestatistika määruse) nõuetele vastavalt.

Statistikaametis on toimiv kvaliteedijuhtimissüsteem, millesse on integreeritud erinevad asutuses rakendatud kvaliteedisüsteemid. Statistika tegemise protsesside ja teenuste/toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatakse Euroopa statistika tegevusjuhist, sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF, riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõudeid ning võimaluste piires teisi standardeid ja parimaid praktikaid. Nimetatud põhimõtete järgimine on fikseeritud statistikaameti kvaliteedipoliitikas ning asutusesisestes dokumentides.

Kvaliteedijuhtimissüsteemi koordineerimine kuulub asutuse kvaliteedijuhi vastutusalasse, kuid konkreetse protsessi, teenuse, toote kvaliteedi tagamise ja parendamise eest vastutab konkreetse teenuse, toote eest vastutav osakond. Üldised vastused on fikseeritud struktuuriüksuste põhimäärustes ja vastutus konkreetse tegevuse jms eest asutusesiseses dokumendis.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob esile kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks. Hindamise läbiviimise eest vastutab statistikatöö tegemise eest vastutav osakond.

Töö tellija on Eurostat, kes kasutab andmeid ringmajanduse näitajate ning säästva arengu näitaja ringleva materjali määr arvutamisel.

Eestis kasutavad andmeid huvitatud ametkonnad, organisatsioonid ning juriidilised ja füüsilised isikud.

Alates 1996. aastast korraldab statistikaamet maine ja tarbija rahulolu uuringuid. Vähemalt kord aastas korraldavates uuringutes küsitletakse nii olemasolevaid kui ka potentsiaalseid tarbijaid. Kõik tulemused on kättesaadavad statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud. Viidatud uuring ei käsitle konkreetset statistikatööd, vaid see on üldine rahulolu-uuring.

Tarbijate rahulolu kohta saab infot ka tarbijate tagasiside kaudu, see on olnud valdavalt positiivne.

Andmed on täielikud, olles kooskõlas jäätmeseaduse, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (ehk jäätmestatistika määruse) ja Eurostati juhendmaterjalidega.

Kõik ettenähtud näitajad on kogutud ja arvutatud (täielikkus 100%).

Andmete üldist täpsust võib pidada heaks. Võivad esineda üksikud juhuslikud ebatäpsused, mis on põhjustatud vigadest administratiivandmetes.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav, sest tegu ei ole valikuuringuga.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Ei ole rakendatav, kuna töö põhineb administratiivandmetel.

Andmed avaldatakse igal teisel aastal, 546 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 546 päeva).

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed avaldatakse üks kord, vaata „Ajakohasus“.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmete avaldamise õigeaegsus on 100%.

Statistikatööd tehakse Eurostati väljatöötatud rahvusvahelise metoodika alusel, lähtudes Eurostati juhendist. Kasutatakse ühtset Euroopa statistilist jäätmeliikide klassifikaatorit ja ühtset käitlusmenetluste loendit. Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide andmetega, lahknevusi mõistetes ja määratlustes ei esine.

Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2004. aastast.

1. jaanuarist 2020 muudeti põlevkivituha määratlust Eesti jäätmeklassifikaatoris ohtlikust jäätmest mitteohtlikuks jäätmeks. Muudatus puudutab ainult põlevkivituhka, kõigi muude jäätmeliikide osas on andmed endiselt ajaliselt võrreldavad. Põlevkivituha ladestamiskohad on jäänud siiski ohtlike jäätmete prügilateks, sest neid prügilaid ei saa tagasiulatuvalt muuta tavajäätmete prügilateks.

Aastatel 2004–2006 oli kasutusel tegevusalade klassifikaator NACE Rev. 1.1 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2003). Alates 2008. aastast on kasutusel NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008). 2004.–2006. aasta andmed on tabelis KK68: Jäätmeteke jäätmeliigi ja tegevusala (EMTAK 2003 järgi (2004–2006).

Aegreas ei ole toimunud katkemisi, mis tähendab, et vaatlusperioodide arv viimases katkematus aegreas võrdub kõikide vaatlusperioodide arvuga.

Jäätmetekke andmed on seotud statistikatööga 22203 „Tööstustooted“. Jäätmetekke andmed on omakorda sisendiks statistikatööle 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Ei ole rakendatav, kuna andmeid ei avaldata lühemate perioodide kohta kui aasta.

Ei ole rakendatav, sest ei ole rahvamajanduse arvepidamises otse kasutatav.

Andmed on sisemiselt sidusad, kuna need on toodetud sama metoodika järgi, kasutades samu definitsioone ja lähtudes samadest algallikatest.

Kuna töö põhineb administratiivandmeallikatel, ei kaasne selle tööga andmete esitamist ja seeläbi ka koormust.

Kulusid eri statistikatööde kaupa ei arvestata.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

Ei arvutata

Sisendandmeteks on administratiivandmed ettevõtete kohta, kellel on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, ja/või kes tegelevad jäätmekäitluse ja kogumisega.
Administratiivsed lähteandmed saadakse keskkonnaagentuurilt (KAUR).

Kasutatakse statistikatöö 22203 „Tööstustooted“ andmeid.

Vastavalt jäätmeseadusele on keskkonnakaitseluba või jäätmeluba omav isik ning samuti ohtlike jäätmete tekitaja (välja arvatud kodumajapidamised) kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Üle aasta paarisarvulistel aastatel

Andmed saadakse keskkonnaagentuurilt Exceli failiga vastavalt keskkonnaagentuuri ja statistikaameti vahel sõlmitud lepingule.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.
Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Jäätmekogused klassifitseeritakse ringi Eesti jäätmeloendilt Eurostati materjalipõhisele jäätmestatistika klassifikaatorile. Jäätmekogused omistatakse jäätmete tekke põhjal majandustegevusalale (EMTAKi koodid).

Lisaks jäätmetekkele arvestatakse ka jäätmekäitluskogused (põletamine, ladestamine, ringlussevõtt) jäätmekategooriate järgi.

Samuti tehakse arvestus jäätmekäitlusseadmete arvu, põletusseadmete võimsuse ja prügilate vaba mahu kohta.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks vastavalt jäätmestatistika koostamise käsiraamatu juhistele.

Andmeallikaks on keskkonnaagentuur.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Kuni 2025. aastani kirjeldati jäätmetekke andmeid ja jäätmebilansi andmeid ühises kvaliteedi- ja metoodikaaruandes. Kuna nende kahe statistikatöö aruandeperiood ja metoodika on erinev, siis alates 2026. aastast on kummalgi statistikatööl omaette aruanne.