Jäätmeteke

Jäätmestatistikast saab teada, kui palju

• tekib Eestis igal aastal prügi;
• jäätmetest ladustatakse prügilates;
• jäätmetest võetakse taaskasutusse;
• jäätmeid kasutatakse energia tootmiseks;
• tekib olmejäätmeid ühe elaniku kohta.

Jäätmestatistika andmeid on vaja jäätmekäitluse korraldamiseks ja jäätmekäitluse arendamiseks riigis. Ülevaade jäätmete kasutamisest aitab parandada keskkonnateadlikkust.

Jäätmeteke majandustegevusalade kaupa üle aasta paarisarvulistel aastatel

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK). Aastatel 2004–2006 oli kasutusel tegevusalade klassifikaator NACE Rev. 1.1 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2003). Alates 2008. aastast on kasutusel NACE Rev. 2 (Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008).

Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

jäätmete taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute nimistud;

Euroopa Liidu jäätmekategooriad.

Taaskasutatud ja kõrvaldatud jäätmete kogused Eesti jäätmeseaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 ehk jäätmestatistika määruse järgse aruandluse kontekstis ei ole samad. Eesti jäätmeseaduse järgi loetakse taaskasutatud ja/või kõrvaldatud jäätmete hulka ka jäätmete vahetamise või eeltöötluse lõppsaadused (jäätmed, ühendid või segud), mis taaskasutatakse mis tahes menetlusega. Samas jäätmestatistika määruse järgses aruandluses ei loeta aga jäätmete vahetamist või eeltöötlust jäätmekäitluseks ega jäätmete kõrvaldamiseks. Üleminek Eesti jäätmeklassifikaatorilt Euroopa statistilisele jäätmekategooriatele toimub vastavalt Eurostati juhendile.

Kaetud on kõik institutsionaalsed sektorid

Eksport – välisriikidesse eksporditud (Eestist väljaveetud) jäätmekogused

Import – välisriikidest imporditud (Eestisse toodud) jäätmekogused

Jäätmed – mis tahes vallasasi või kinnistatud laev, mille valdaja on ära visanud, kavatseb seda teha või on kohustatud seda tegema

Jäätmekäitlus – jäätmete kogumine, vedamine, taaskasutamine ja kõrvaldamine

Jäätmeluba – õigus jäätmekäitlustegevuseks või jäätmete tekitamiseks jäätmeseaduses §-s 73 (RT I 2004, 9, 52) nimetatud tegevusvaldkondades, millega on ühtlasi määratud selle õiguse realiseerimise tingimused. Jäätmeloa annab keskkonnaamet. Jäätmeluba jäätmete käitlemiseks tuleb taotleda iga jäätmekäitluskoha, käitise või jäätmetekkekoha kohta eraldi.
Jäätmeseaduse järgi on jäätmeluba vaja

• jäätmete kõrvaldamiseks;
• jäätmete taaskasutamiseks;
• ohtlike jäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• metallijäätmete taaskasutamiseks või kõrvaldamiseks majandustegevuse käigus;
• jäätmehoidla käitamiseks;
• prügila käitamiseks;
• prügila ja jäätmehoidla järelhoolduseks.

Jäätmeluba ei nõuta

• füüsiliselt isikult, kes käitleb ise oma kodumajapidamises tekkivaid jäätmeid vastavalt käesoleva seaduse nõuetele;
• päästeametilt päästetöö või demineerimistöö käigus tekkinud jäätmete kogumiseks ja veoks;
• isikult, kellele selleks tegevuseks on antud õigus kompleksloaga;
• riigi- ja õppeasutustelt õppuste käigus jäätmete kasutamiseks, kui kasutamise tingimused on kooskõlastatud keskkonnaametiga.

Jäätmenimistu – jäätmete nimistu, kus jäätmeliigid on määratud kuuekohaliste koodinumbritega ja kahe- ning neljakohaliste nimistu jaotiste ja alajaotiste koodinumbritega, mis tähistavad kolme liigitustasandit. Jäätmenimistu .

Jäätmete kõrvaldamine – jäätmete ladestamine prügilasse, põletamine ilma energiakasutuseta või muu samaväärne toiming, mis ei ole taaskasutamine, kaasa arvatud jäätmete ettevalmistamine kõrvaldamiseks, isegi kui toimingul on osaliselt teisene tagajärg ainete või energia taasväärtustamise näol

Jäätmete taaskasutamine – jäätmekäitlustoiming, mille peamine tulemus on jäätmete kasutamine kasulikul otstarbel selliselt, et need asendavad teisi materjale, mida muidu oleks sellel otstarbel kasutatud, või jäätmete ettevalmistamine nende eelnimetatud otstarbel ja viisil kasutamiseks kas tootmises või majanduses laiemalt

Jäätmete töötlemine – jäätmete mehaaniline, termiline, keemiline või bioloogiline mõjutamine, kaasa arvatud sortimine ja pakendamine, mis muudab jäätmete omadusi eesmärgiga vähendada jäätmete kogust või ohtlikkust, hõlbustada nende käitlemist või kõrvaldamist või tõhustada nende taaskasutamist. Jäätmete töötlemiseks ei loeta nende kokkupressimist jäätmete mahu vähendamise eesmärgil, nagu vedamisel või ladestamisel prügilasse.

Jäätmeteke – ettevõttes (käitises) aruandeperioodi jooksul tootmis- või muu tegevuse tulemusena tekkinud jäätmed, sh teistelt isikutelt kogutud jäätmed

Ohtlikud jäätmed – jäätmed, mis jäätmeseaduse §-s 6 ja Komisjoni määruse (EL) nr 1357/2014 järgi nimetatud kahjuliku toime tõttu võivad olla ohtlikud inimese tervisele, varale või keskkonnale

Prügila – jäätmekäitluskoht, kus jäätmed ladestatakse maa peale või maa alla, kaasa arvatud jäätmekäitluskoht, kuhu jäätmetekitaja ladestab jäätmed tekkekohal (käitisesisene prügila), ja jäätmekäitluskoht, mida kasutatakse püsivalt jäätmete vaheladustamiseks vähemalt aasta vältel

Ettevõte

Jäätmeluba või keskkonnakompleksluba omavad ettevõtted

Kogu Eesti

2004–…

Andmed avaldatakse igal paarisaastal üle-eelneva aasta kohta. Näiteks 2026. aastal avaldatakse andmed, mis kirjeldavad perioodi 01.01.2024–31.12.2024.

Ei ole rakendatav

Euroopa Liidu õigusaktid:
Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 2150/2002, jäätmestatistika kohta;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 782/2005, millega kehtestatakse jäätmestatistika tulemuste edastamise vorming;

Komisjoni määrus (EÜ) nr 1445/2005, milles määratletakse jäätmestatistika nõuetekohased kvaliteedi hindamise kriteeriumid ja kvaliteediaruannete sisu Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 kohaldamiseks.

Eesti õigusaktid:
riikliku statistika seadus;

Eesti jäätmeseadus;

jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu;

Jäätmetekkega seotud andmed saadakse keskkonnaagentuurilt lepingu alusel.

Ei jagata

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis valdkonna Keskkond / Surve keskkonnaseisundile / Jäätmete teke tabelis
KK068: Jäätmeteke jäätmeliigi ja tegevusala (EMTAK 2008) järgi.

Valdkonnas Lõpetatud tabelid / Keskkond. Arhiiv / Surve keskkonnaseisundile. Arhiiv on lõpetatud tabel
KK68: Jäätmeteke jäätmeliigi ja tegevusala (EMTAK 2003) järgi (2004–2006).

Tööga seotud aktiivset andmetabelit on statistikaameti andmebaasis 2025. aasta jooksul vaadatud 250 korda.
Iga tabeli vaatamine on arvestatud eraldi vaatamiseks. Aluseks on andmebaasi URLid, kus on näha, et andmed on valitud ja tabel moodustatud.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonüümimist reguleerib statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Eurostatile edastatakse andmed EDAMISe keskkonna kaudu igal paarisaastal 30. juuniks Eurostati kolme jäätmestatistika küsimustikuga. Eurostat avaldab kogutud andmed oma andmebaasis.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 10105 „Energia arvepidamine“, 50201 „Säästva arengu näitajad“ ja 10001 „Keskkonnatrendid“.

Tööga seotud metaandmeid vaadati 2025 aasta jooksul 58 korda. Arv ei väljenda metaandmete vaatajate arvu, sest üks kasutaja võis neid vaadata mitu korda.
Siinkohal tasub pidada silmas, et kuni 2025. aastani käsitleti nüüdseks eraldi töid „Jäätmeteke“ ja „Jäätmebilanss“ ühe tööna ning need olid kirjeldatud ühises kvaliteedi- ja metoodikaaruandes.

Eurostati metoodikajuhend: Manual for the implementation of regulation (EC) No 2150/2002 on waste statistics, 2024;

Eesti ja ELi klassifikaatorite ühitamine: Guidance on classification of waste according to EWC-Stat categories

Statistikatöö tegemisel juhindutakse Euroopa statistika tegevusjuhisest.

Kvaliteediaruanne esitatakse Eurostatile paarisaastatel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 2150/2002 (ehk jäätmestatistika määruse) nõuetele vastavalt.

Sisendandmeteks on administratiivandmed ettevõtete kohta, kellel on jäätmeluba, keskkonnakompleksluba, ja/või kes tegelevad jäätmekäitluse ja kogumisega.
Administratiivsed lähteandmed saadakse keskkonnaagentuurilt (KAUR).

Kasutatakse statistikatöö 22203 „Tööstustooted“ andmeid.

Vastavalt jäätmeseadusele on keskkonnakaitseluba või jäätmeluba omav isik ning samuti ohtlike jäätmete tekitaja (välja arvatud kodumajapidamised) kohustatud pidama pidevat arvestust oma tegevuses tekkinud, kogutud, hoitud või ladustatud, veetud, töödeldud, taaskasutatud või kõrvaldatud jäätmete liigi, hulga, omaduste ja tekke kohta, sh korduskasutuseks ettevalmistatud või ringlusse võetud asjade hulga ja omaduste kohta. Kui jäätmed antakse üle teisele jäätmekäitlejale, tuleb arvestust pidada ka jäätmete sihtkoha, kogumissageduse, veomooduste ning taaskasutamis- ja kõrvaldamistoimingute kohta.

Üle aasta paarisarvulistel aastatel

Andmed saadakse keskkonnaagentuurilt Exceli failiga vastavalt keskkonnaagentuuri ja statistikaameti vahel sõlmitud lepingule.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega ning uuritakse vasturääkivusi.
Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Jäätmekogused klassifitseeritakse ringi Eesti jäätmeloendilt Eurostati materjalipõhisele jäätmestatistika klassifikaatorile. Jäätmekogused omistatakse jäätmete tekke põhjal majandustegevusalale (EMTAKi koodid).

Lisaks jäätmetekkele arvestatakse ka jäätmekäitluskogused (põletamine, ladestamine, ringlussevõtt) jäätmekategooriate järgi.

Samuti tehakse arvestus jäätmekäitlusseadmete arvu, põletusseadmete võimsuse ja prügilate vaba mahu kohta.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks vastavalt jäätmestatistika koostamise käsiraamatu juhistele.

Andmeallikaks on keskkonnaagentuur.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav