Narva rahva kasv ja kahanemine

Hiljaaegu avaldas ERR uudise, et Narva linnavõim muretseb aina kahaneva elanike arvu pärast. Viimase veerandsajandi jooksul on Narva kaotanud pea kolmandiku oma elanikest.   

Mihkel Servinski, statistikaameti juhtivanalüütik

Statistikaameti hiljuti ilmunud uuringust selgus narvalaste rahulolu või rahulolematus paljude Narva elu külgedega, millest leiavad kindlasti mõtlemisainet Narva linnavalitsejad. Hetkel aga pöörame pilgu sellele, kuidas Narva elanike arv aastakümnete jooksul on muutunud ja milline on tuleviku prognoos. Kuivõrd on linnavõimul põhjust muret tunda?  

Nagu paljudes Eesti piirkondades, on ka Narvas elanike arvu kahanemine tõepoolest üheks suureks probleemiks.

• Nõukogude liidu aegne Narva linna elanike kiire kasv on taasiseseisvunud Eestis asendunud pideva langusega. Joonisel välja toodud kasv aastal 2012 on tekkinud eri allikate metoodikate erinevusest. Sisulist kasvu ei olnud.
• Statistikaameti viimane rahvastikuprognoos Narva kohta oli pessimistlik, kuid tegelik elu on osutunud veelgi pessimistlikumaks.

• Elussündide arv Narvas on viimased 12 aastat langenud.
• Ajavahemikus 1989–2018 kaotas Narva negatiivse loomuliku iibe tõttu kõige rohkem elanikke aastal 1994. Aastatel 2017 ja 2018 vähenes Narva elanike arv negatiivse loomuliku iibe tõttu rohkem kui 400 inimese võrra. Sel sajandil pole elanike arv Narvas loomuliku iibe tagajärel veel niipalju kahanenud.
  

• Loomulik iive on pikaajaliselt Narva elanike arvu muutust mõjutanud pigem vähem kui rändesaldo.
• Kolm viimast aastat on loomuliku iibe osatähtsus Narva elanike arvu kahanemises suurenenud ja rändesaldo osa vähenenud.

Rahvaarvu muutumise kontekstis on kindlasti hea, et välisrände saldo oli 2018. aastal Narvas positiivne.

• Viimase 20 aasta võrdluses on elanike arv Narvas vähenenud  kõikides viieaastastes vanusrühmades kuni 50 –54-aastasteni.
• Statistikaameti prognoosi kohaselt elab Narvas aastal 2040 kõikides viieaastastes vanusrühmades (kuni 65–69-aastased) vähem rahvast kui aastal 2019. Erandiks on siiski vanusrühm 20–24-aastased, kus elanike arv on prognoosi kohaselt sisuliselt sama kui aastal 2019.
• Aastal 2040 on Narvas vanusrühmades 75–79, 80–84 ja vähemalt 85-aastased elanikke rohkem, kui neid oli aastatel 2000 ja 2019.

Narva pole ainus linn Eestis, kus rahvaarv kahaneb. Peaaegu kõik Eesti kahaneva rahvaarvuga piirkonnad näevad selles probleemi ja otsivad sellele lahendusi. Head lahendust veel leitud ei ole.

Üldised strateegiad, kuidas piirkonna rahvaarvu kahanemist pidurdada või isegi kasvule pöörata on järgmised:

• atraktiivsed töökohad piirkonnas,
• noorte perede soov piirkonnas oma elu sisse seada.

Loe ka meie äsja ilmunud blogi selle kohta, millise hinnangu Narva linna elanikud oma linnale annavad /uudised/2020/02/04/kui-head-elu-elavad-narvalased/