Uudis
Uudis
Iga neljas Eesti leibkond tarbis enda kasvatatud või korjatud toitu
Seni viimase, 2020. aasta leibkonna eelarve uuringu kohaselt tarbis enda kasvatatud või korjatud saadusi 39% Eesti leibkondadest. Keskmiselt sõi enda tarbeks toitu korjanud või kasvatanud leibkond aastas ära 82 kilogrammi kartuleid, 50 kilogrammi õunu ja 9 kilogrammi seeni. Kõige populaarsem oli toidu kasvatamine ja korjamine suurperede ja pensionäride hulgas.
Uudis
Statistikaamet uurib Arvamusfestivalil, kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada
Statistikaamet kutsub 8. augustil Paidessse Arvamusfestivalile kuulama ja kaasa mõtlema. Arutelus „Kas Eesti julgeb oma andmeid kasutada?“ otsivad eksperdid vastust küsimusele, kuidas kasutada andmeid targalt ja turvaliselt ühiskonna hüvanguks.
Uudis
Teravilja kasvupind on aastaga 4% vähenenud
Statistikaameti ja PRIA esialgsetel andmetel kasvatatakse tänavu teravilja teraks 333 600 hektaril, mis on 4% väiksem kasvupind kui 2025. aastal. Võrreldes eelmise aastaga on taliteravilja kasvupind vähenenud 8%, suviteravilja kasvupind aga suurenenud 3%.
Uudis
Juunis tõusis tööstustoodangu tootjahinnaindeks 3,8%
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis näitab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, langes 2026. aasta juunis võrreldes maiga 0,3% ja tõusis võrreldes 2025. aasta juuniga 3,8%.
Uudis
Tööstustoodangu kasv kogus märtsis hoogu
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted märtsis püsivhindades 7,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kõigis kolmes sektoris: töötlevas tööstuses 6,6%, mäetööstuses 5,2% ning energeetikas 21,3%.
Uudis
Märtsis kasvas enim tööstuskaupade kaupluste müügitulu
Statistikaameti andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu märtsis 891 miljonit eurot. Võrreldes eelmise aasta sama kuuga suurenes müügitulu püsivhindades 18%.
Uudis
Tüüpiline eksportöör oli 2021. aastal keskmise suurusega tööstusettevõte
Mullu eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 18 miljardi ja imporditi siia ligi 20 miljardi euro eest. Eksport suurenes 2020. aastaga võrreldes jooksevhindades 28% ja import 32%. Kaubavahetuse puudujääk, mis näitab ekspordi ja impordi vahet, oli 1,8 miljardit eurot ja kasvas võrreldes 2020. aastaga 880 miljonit eurot. 2021. aasta märtsist algas järsk hindade kasv, mille tulemusena terve aasta jooksul kasvasid eksporditavate toodete hinnad 12% ja imporditud toodete hinnad 8%.
Blogi
Koolieas harrastatakse rohkem koorilaulu, vanemana üha enam rahvatantsu
Juba järgmisel aastal toimub XIII noorte laulu- ja tantsupidu ning ega 2025. aasta suur pidugi enam mägede taga ole. Statistikaameti analüütik Riina Leinbock heitis pilgu sellele, mida näitab statistika Eesti koorilaulu ja rahvatantsu harrastajate kohta.
Blogi
Kui homme oleks maailma lõpp, kas siis istutaksin ma täna puu?
Täna tähistatakse rahvusvahelist Maa päeva. Sel aastal on Maa päeva juhtivaks teemaks planeeti investeerimine (#InvestInOurPlanet). Maa päev on läbi aastate keskendunud paljuski just igaühe teadlikkuse tõstmisele. Seekordsel tähtpäeval rõhutatakse, et teadlikkusest üksi on vähe ja tegelikud muudatused eeldavad investeeringuid. Keskkonnainvesteeringuid analüüsis statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras.
Uudis
Materjalide kallinemine tõstab ehitamise hinda
Statistikaameti andmetel tõusis ehitushinnaindeks selle aasta esimeses kvartalis võrreldes 2021. aasta neljanda kvartaliga 4,6%, võrreldes möödunud aasta sama ajaga aga 19,3%.
Uudis
Sooline palgalõhe oli kõigi aegade madalaim
Statistikaameti andmetel oli naiste brutotunnitasu 2021. aastal 14,9% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,7 protsendipunkti.
Uudis
Tööstustoodangu hinnatõusu vedas elektrienergia kallinemine
Tööstustoodangu tootjahinnaindeks, mis iseloomustab Eestis nii koduturule kui ka ekspordiks valmistatud tööstustoodete hindade muutust, tõusis 2022. aasta märtsis võrreldes veebruariga 3,0% ja võrreldes eelmise aasta märtsiga 30,3%.
Uudis
Varavastaste kuritegude arv kasvas, isikuvastaseid juhtumeid oli aga vähem
Statistikaameti andmetel registreeriti Eestis 2021. aastal 25 982 kuritegu, mis on 165 võrra rohkem kui aasta varem. Raskemaid ehk esimese astme kuritegusid registreeriti 1623 ja kergemaid ehk teise astme kuritegusid 24 359.
Blogi
Andmete taaskasutusest ja rahvaloendusest
Tänapäeval jäävad igast meie liigutusest maha andmed. Kell käe peal näitab, kuidas öösel magasid või palju päeva jooksul liikusid. Telefon taskus salvestab, kus päeva jooksul viibid ning samamoodi saad salvestada, mida päeva jooksul sööd ja siis seda analüüsida. Sarnaselt kirjutatakse iga kord andmetena üles ka see, kui riigiga ühendust võtad.
Uudis
Tõetammelt leiab Eesti arengu uued näitajad ja eesmärgid
Eesti riigi oluliste näitajate mõõdupuu Tõetamm kajastab mõõdikuid ja sihte, mis annavad vastused, kuidas meie riigil eri valdkondades läheb. Äsja jõudsid tammele mitu täiesti uut mõõdikut ning muutunud eesmärgid.
Uudis
Selgusid infograafika ja andmeloo konkursi „Andmepärl 2022“ võitjad
Selle aasta konkursi „Andmepärl 2022“ parima andmeloo tiitli võitis Eesti Haigekassa analüüs „Sõeluuringute roll vähi diagnoosimisel“. Parima infograafika tunnustuse pälvis Justiitsministeeriumi loodud kuritegevuse statistika veebileht.