Tervis 2016

Statistikatöö nimetus	Tervis
Statistikatöö kood	40612
Eesmärk	Anda teavet inimeste üldisest terviseseisundist, lähtudes eesmärgist elada aktiivselt ja vananeda tervena
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Puuduvad
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tatjana Portnova
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Juhtivanalüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	tatjana.portnova [at] stat.ee
1.7. Telefon	54530568

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	08/09/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	08/09/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Tervena elada jäänud eluaastad rahvuse (eestlased, mitte-eestlased) järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti piirkondlike üksuste statistiline klassifikaator (EPS)
3.3. Sektorite kaetus	Isikud
3.4. Mõisted ja määratlused	Arstiabi kättesaadavus – arstiabi mittesaanuteks loetakse need, kes viimase 12 kuu jooksul vajasid arstiabi, kuid mingil põhjusel ei saanud seda. Ekvivalentnetosissetulek – leibkonna netosissetulek, mis on jagatud leibkonnaliikmete tarbimiskaalude summaga. Leibkonna netosissetulek – palgatöö eest ja individuaalsest töisest tegevusest saadud sissetuleku, omanditulu, sotsiaalsete siirete, teistelt leibkondadelt saadud regulaarsete rahaliste maksete ja enammakstud tulumaksu tagastuse summa, kust on maha arvatud leibkonna poolt tehtud regulaarsed rahalised maksed teistele leibkondadele, varalt tasutud maksud ja tulumaksu juurde maksed. Linnaline asula – linnaliste asulate hulka on arvestatud linnad, vallasisesed linnad, alevid ja alev-vallad. Maa-asula – maa-asulate hulka on arvestatud alevikud ja külad. Suhtelise vaesuse piir – 60% leibkonnaliikmete aasta ekvivalentnetosissetuleku mediaanist. Tervena elada jäänud aastad – keskmine aastate arv, mida inimene tõenäoliselt elab igapäevategevuste piiranguteta, kui suremus ja rahvastiku tervise näitajad jääks samaks. Tulukvintiil – tulukvintiilide leidmiseks järjestatakse leibkonnaliikmed ekvivalentsissetuleku alusel ning jaotatakse viieks nii, et madalaimasse kvintiili kuulub kõige väiksema sissetulekuga viiendik jne.
3.5. Statistiline üksus	Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Uuritava üldkogumi moodustavad kõik Eestis alaliselt elavad leibkonnad. Üldkogumisse ei kuulu institutsioonilistes asutustes (lastekodud, hooldekodud, kloostrid jms) viibijad. FREIM Rahvastikuregistris registreeritud isikud ja nende leibkonnaliikmed
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti Maakonnad Linnalised asulad, maa-asulad
3.8. Ajaline kaetus	2004–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Aastate arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Arstiabi kättesaadavus“ kõigis tabelites ja valdkonna „Sotsiaalelu / Tervis / Terviseseisund“ tabelites TH75–TH90.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Ei ole rakendatav
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	Eesti sotsiaaluuring. Metoodikakogumik (2010) Tervena elada jäänud aastad ning nende arvutamine. Eesti Statistika Kvartalikiri. 1/12, alates lk 45
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile saadetud kvaliteediaruanne asub aadressil https://circabc.europa.eu

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Sotsiaalministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Kõik nõutud näitajad avaldatakse.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Kuigi isikul on kohustus hoolitseda elukoha aadressi õigsuse eest rahvastikuregistris, esineb seal mõningast isikute ja leibkondade alakaetust. Eeldusel, et kõik alaliselt Eestis elavad isikud on registreeritud rahvastikuregistris ning arvestades ebatäpsete aadresside hulka rahvastikuregistris, on leibkondade alakaetuse määr kõige rohkem 1–1,5%.

Mõõtmisvead võivad tuleneda ankeedist (küsimuste sõnastusest, ankeedi ülesehitusest), respondentidest, küsitlejatest ja andmekogumisviisist. Kuigi sotsiaaluuringutes ei ole võimalik kõiki seda tüüpi mõõtmisvigu vältida, on Statistikaametis püütud neid vähendada nii palju kui võimalik.

Andmeid kontrollitakse kolmes etapis: intervjuu ajal tehtav esmane sisestuskontroll sülearvutis, kontoris tehtav teisene värskelt laekunud andmete kontroll ja lõpuks andmepuhastus.

Tänu sisestusprogrammi esmaste loogiliste kontrollide täiendamisele on andmete sisestamisel tehtavate vigade hulk vähenenud.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed avaldatakse 420 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 420).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Kõigis Euroopa Liidu riikides ning Islandil, Norras, Šveitsis ja Türgis korraldatakse uuringut ühtlustatud metoodika järgi, mis võimaldab avaldada rahvusvaheliselt võrreldavat statistikat. Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse Sullivani meetodit. Sisendandmed on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine ja need andmed saadakse sotsiaaluuringust.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alusandmed on pärit Eesti sotsiaaluuringust. Sotsiaaluuring on isiku-uuring, mille eesmärk on hinnata leibkondade ja isikute sissetulekute jaotust, elamistingimusi ning sotsiaalset tõrjutust. Seda uuringut viivad läbi kõik Euroopa Liidu liikmesriigid ning ka Island, Norra, Šveits ja Türgi. Statistikaamet korraldab sotsiaaluuringut alates 2004. aastast; 2002.–2003. aastal toimusid pilootuuringud.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö 40003 „Sotsiaaluuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Ei ole rakendatav
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelnenud perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.
18.5. Andmete koostamine	Kaalud arvutatakse kaasamistõenäosuste põhjal leitud valikukaalude alusel. Lõplike hinnangute arvutamisel kasutatakse kaalusid, mis korrigeeritakse varem, et kompenseerida kaost tingitud nihet, seejärel kalibreeritakse need elanikkonna andmetele. Aluseks võetakse demograafilistest andmetest teadaolev Eesti elanike jaotus soo ja vanuserühma ning maakonna järgi uuringuaasta 1. jaanuaril. Kõik kogumikus esitatud hinnangud on arvutatud vastava piirkonna koguelanikkonna jaoks. Vastavad mahud isikute üldkogumi ja osakogumite jaoks on leitud Statistikaametis arvutatud arvestusliku rahvaarvu baasil. Ümardamise ja puuduvate väärtuste tõttu ei võrdu tabelites veergude summad alati summaarse näitarvuga, erinevus võib olla kuni paar viimase koha ühikut. Tervena elada jäänud aastate arvutamiseks kasutatakse Statistikaametis rahvusvaheliselt soovitatud Sullivani meetodit. Sisendandmed selle meetodi puhul on aastakeskmised rahvaarvud viie aasta kaupa soo-vanusrühmades, surmade arvud ja hea tervisega inimeste osatähtsus samades vanuserühmades. Hea tervis on defineeritud kui igapäevategevuste piirangute puudumine ja need andmed võetakse sotsiaaluuringust.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad