Täiskasvanute koolitus (ettevõtted) 2020

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Käthrin Randoja

Analüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kathrin.randoja [at] stat.ee

6 258 404

10/02/2023

10/02/2023

Täienduskoolitust korraldanud ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Töötajad koolitust korraldanud ettevõtetes ja töötatud tunnid koolitust korraldanud ettevõtetes põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Tööjõuvajadust ja töötajate oskusi kavandavad ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Koolituseelarve ja koolituskava ning koolituskeskusega ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Täienduskoolituskursusi korraldanud ettevõtted põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Täienduskoolituskursustel osalenud töötajad ettevõtte põhitegevuse ja suurusklassi järgi

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator (EMTAK 2008)

Uuringuga hõlmatud tegevusalad:

B - Mäetööstus

C10–C12 - Toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine

C13–C15 - Tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine

C17–C18 - Paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus

C19–C23 - Koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine

C24–C25 - Metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed

C26–C28, C33 - Arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus

C29–C30 - Mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine

C16, C31–C32 - Puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine

D–E - Elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus

F - Ehitus

G45 - Mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont

G46 - Hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

G47 - Jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad

H - Veondus ja laondus

I - Majutus ja toitlustus

J - Info ja side

K64–K65 - Finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid

K66 - Finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad

L, M, N, R, S - Kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused

Uuringus osalevad järgmiste tegevusalade ettevõtted: mäetööstus; toiduainete, joogi- ja tubakatoodete tootmine; tekstiili- ja rõivatootmine; nahatöötlemine ja nahktoodete tootmine; paberi ja pabertoodete tootmine; trükindus ja salvestiste paljundus; koksi ja puhastatud naftatoodete tootmine; kemikaalide ja keemiatoodete tootmine; põhifarmaatsiatoodete ja ravimpreparaatide tootmine; kummi- ja plasttoodete tootmine; muude mittemetalsetest mineraalidest toodete tootmine; metallitootmine; metalltoodete tootmine, v.a masinad ja seadmed; arvutite, elektroonika- ja optikaseadmete tootmine; elektriseadmete tootmine; mujal liigitamata masinate ja seadmete tootmine; masinate ja seadmete remont ja paigaldus; mootorsõidukite, haagiste ja poolhaagiste tootmine; muude transpordivahendite tootmine; puidutöötlemine ning puit- ja korktoodete tootmine, v.a mööbel; õlest ja punumismaterjalist toodete tootmine; mööblitootmine; muu tootmine; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; mootorsõidukite ja mootorrataste hulgi- ja jaemüük ning remont; hulgikaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; jaekaubandus, v.a mootorsõidukid ja mootorrattad; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finantsteenuste osutamine, v.a kindlustus ja pensionifondid; finantsteenuste ja kindlustustegevuse abitegevusalad; kinnisvaraalane tegevus; kutse-, teadus- ja tehnikaalane tegevus; haldus- ja abitegevused; kunst, meelelahutus ja vaba aeg; muud teenindavad tegevused.

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast. Ettevõte võib tegutseda mitmel tegevusalal ja mitmes paigas.

Ettevõtte põhitegevusala – ettevõtte tegevus, millele kulutatakse kõige rohkem töötunde. Ettevõtte põhitegevusala on kodeeritud Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) 5-kohalise koodi järgi.

Formaalõpe/formaalharidus – alus-, üld-, kutse- ja kõrgharidus. Kindlatele standarditele vastav struktureeritud institutsiooniline õpe ehk õpe, mis leiab reeglina aset koolikeskkonnas ning on tasemeõppekavade alusel organiseeritud. Formaalõpe on eesmärgistatud ja seda viivad läbi spetsiaalse ettevalmistuse ja kvalifikatsiooniga õpetajad. Õpieesmärgid seatakse enamasti väljastpoolt, õppimisprotsessi jälgitakse ja hinnatakse. Formaalõpe on kuni teatud taseme või eani (17. eluaasta täitumiseni) kohustuslik. Kasutatakse ka termineid tasemeõpe ja tasemeharidus.

Informaalne õpe/haridus – õpe, mis hõlmab igasugust teadlikku õppimist läbi erinevate tegevuste ja suhtluskanalite, olenemata ajast ja keskkonnast. Informaalne õpe ei ole struktureeritud ning sel puuduvad otsesed õpieesmärgid, õppekavad ja -materjalid. Puudub õpet läbi viiv asutus. Informaalse õppe alla ei kuulu formaalharidussüsteemi õpingutes või koolitustel osalemine.

Koolituskava – ettevõtte täienduskoolitustega seotud kirjalik koolituskava või -programm.

Koolituskeskus – koolitusüksus koos koolituspersonali, -ruumide ja -vahenditega. Koolituskeskus võib asuda nii ettevõttes sees kui ka väljaspool seda. Ei ole oluline, kas koolituskeskus on ettevõtte oma, kuna mõned ettevõtted võivad koolituskeskust juhtida koos teiste ettevõtetega, ehkki keskus ei ole tegelikult nende oma.

Mitteformaalne õpe/haridus – vabatahtlik õpe, mis leiab aset väljaspool formaalharidust erinevates keskkondades, aga on siiski institutsionaliseeritud ja eesmärgistatud. Mitteformaalset õpet iseloomustab ka õppijakesksus, paindlikkus, kättesaadavus ning individuaalse ja sotsiaalse õppimise tasakaal. Õppe läbiviijad võivad olla nii professionaalsed koolitajad kui ka näiteks vabatahtlikud või omaealised.

Muud täienduskoolituse võimalused – eesmärgistatud õppimine, mis toimub eelkõige töötaja töökohal ja sisu kohandatakse sageli selle järgi, mida õppijal on töökohal vaja. Eristatakse järgmisi koolitusviise: õppimine töö käigus, töökohtade ringlus, õppereisid, konverentsid ja seminarid, kvaliteediringid ja õpperühmad, iseseisev õpe ja e-õpe.

Täienduskoolitus – mitteformaalse õppe osa. Täienduskoolitus on väljaspool tasemeõpet õppekava alusel toimuv eesmärgistatud ja organiseeritud õppetegevus.

Täienduskoolituskursused – koolitaja planeeritud õppeprogramm, millel on kindel eesmärk, õppetööd tehakse rühmaga ning kursused toimuvad töökohast eemal (loengusaalis või koolituskeskuses). Hõlmab nii ettevõttesiseseid kui ka -väliseid kursusi. Ettevõttesisesed kursused kujundab ja korraldab ettevõte ise (vastava töötaja või koolituskeskuse kaudu).

Täienduskoolituse kursustest osavõtjate arv – kursusest osavõtja isik, kes on aasta jooksul osa võtnud vähemalt ühest täienduskoolituskursusest. Iga isikut on arvestatud üks kord, olenemata sellest, mitu korda ta on täienduskoolituskursustel osalenud. Seega, kui tööga hõivatud isik on osa võtnud kahest ettevõttevälisest ja ühest ettevõttesisesest kursusest, läheb ta arvesse kui üks osavõtja.

Tööga hõivatud isikute arv ehk ettevõttes töötavate isikute arv – kõigi ettevõttes töötavate isikute arv olenemata nende töönädala pikkusest.

Tööga hõivatud isikud on:

‒ ettevõttes töötavad omanikud ja nende tasuta töötavad pereliikmed;

‒ täis- või osaajatööga hõivatud isikud, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

‒ isikud, kes töötavad väljaspool ettevõtet (turustuspersonal jt), kuid kuuluvad ettevõtte tööga hõivatud isikute koosseisu ja on töö eest tasu saajate nimekirjas;

‒ ajutiselt töölt puuduvad isikud (haiguslehel, tasulisel puhkusel, õppepuhkusel olijad, streikijad jt);

‒ hooajatööga hõivatud isikud, praktikandid (õpipoisid) ja kodus töötajad, kes on töö eest tasu saajate nimekirjas;

‒ töövõtulepinguga töötavad isikud.

Tasuta töötavad pereliikmed on isikud, kes elavad koos ettevõtte omanikuga ja töötavad ettevõttes regulaarselt, kuid kellega ei ole sõlmitud töölepingut ja kes ei saa tehtud töö eest tasu. Sellesse kategooriasse kuuluvad ainult need isikud, kes ei ole mõnes teises ettevõttes põhikohaga töö eest tasu saajate nimekirjas.

Tööga hõivatud isikute hulka ei arvestata teiste ettevõtete tööga hõivatud isikuid, kes tegutsevad kõnesolevas ettevõttes, täites selle tellimusi, samuti pikka aega töölt puuduvaid isikuid (lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses viibijad jt), kes on puudunud ja pole tasu saanud kogu vaatlusaasta vältel.

Tööga hõivatud isikute töötatud tundide arv – ettevõtte kõigi hõivatute tegelikult töötatud tundide koguarv vaadeldaval perioodil. Peale normtööaja näidatakse ka kõik ületunnid. Arvestamata jäetakse tasustatud, kuid tegelikult mittetöötatud tööaeg (puhkused, haiguspäevad jms), samuti lõunavaheajad, tööle tulekuks ja töölt lahkumiseks kulunud aeg, tasemekoolitusel (hariduse omandamine) ja töökoolitusel (kursused, õppused) viibitud aeg jm tööaja hulka otseselt mittekuuluv aeg.

Ettevõte

Vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala on mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus, kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus

FREIM

Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest ettevõtetest, mille põhitegevusala on mäetööstus; töötlev tööstus; elektrienergia, gaasi, auru ja konditsioneeritud õhuga varustamine; veevarustus; kanalisatsioon, jäätme- ja saastekäitlus; ehitus; hulgi- ja jaekaubandus; mootorsõidukite ja mootorrataste remont; veondus ja laondus; majutus ja toitlustus; info ja side; finants- ja kindlustustegevus; kinnisvaraalane tegevus

Kogu Eesti

1999, 2005, 2010, 2015

Ei ole rakendatav

Ettevõtted – arv

Töötajaid ettevõttes – arv

Töötunnid – arv

Ettevõtete osatähtsus – protsent

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1552/2005, 7. september 2005, ettevõtetes korraldatavat kutseõpet käsitleva statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 452/2008, 23. aprill 2008, milles käsitletakse statistika koostamist ja arendamist hariduse ja elukestva õppe valdkonnas (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Igal viiendal aastal

Pressiteade ilmub koos uute andmete avaldamisega. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Haridus / Täiskasvanute koolitus / Täiskasvanute koolitus ettevõtetes“ kõigis tabelites.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Ei kasutata

Käsiraamat „Continuing Vocational Training Survey“, Eurostat

https://circabc.europa.eu

Eurostatile on esitatud nõuetekohane kvaliteediraport

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Haridus- ja Teadusministeerium

Sotsiaalministeerium

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Riigiasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide ja poliitikate väljatöötamiseks

Kohalikud omavalitsused – hetkeolukorra analüüsiks, arenguplaanide väljatöötamiseks

Teadus- ja haridusasutused, raamatukogud – uuringute, teadustööde ja analüüside koostamiseks, statistilise info levitamiseks

Meedia – statistilise info vahendamiseks laiale avalikkusele

Äriühingud, liidud, sihtasutused – hetkeolukorra analüüsiks, arengusuundade kindlaksmääramiseks ja prognooside tegemiseks

Rahvusvahelised organisatsioonid ja Eurostat – Eesti olukorra hindamiseks ja analüüsimiseks, rahvusvaheliste poliitikate väljatöötamiseks

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni määrusele.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Mõõtmisvead võivad tuleneda küsimustikust (selle sõnastus, disain jne), intervjueeritavatest, intervjueerijatest ja andmete kogumise meetodist.

Andmete sisestamise vead ja loogilised vead elimineeritud.

Esialgsed andmed avaldatakse 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega.

Andmed on ajaliselt võrreldavad kogu aegrea (1999–…) ulatuses.

Ei ole rakendatav

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

2011. ja 2016. aasta uuringu üldkogumi moodustasid äriregistrisse kantud vähemalt 10 töötajaga ettevõtted, mille põhitegevusala oli uuringuga hõlmatud. Üldkogumi ettevõtted jagati suuruse järgi kuueks grupiks: 10–49 töötajaga ettevõtted, 50–99 töötajaga ettevõtted, 100–249 töötajaga ettevõtted, 250–499 töötajaga ettevõtted, 500–999 töötajaga ettevõtted ja vähemalt 1000 töötajaga ettevõtted. Iga suurusgrupp jagati omakorda veel 20 kihiks põhitegevusala järgi. Enne valimi võtmist stratifitseeriti üldkogum 120 kihti kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

2011. aasta uuringu üldkogumis oli 6183 ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1859 olid väiksed (10–49 töötajat), 1000 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 141 suured (250 ja enam töötajat).

2016. aasta üldkogumis oli 7036 vähemalt 10 töötajaga ettevõtet. Valimisse võeti 3000 ettevõtet, millest 1715 olid väiksed (10–49 töötajat), 1101 keskmise suurusega (50–249 töötajat) ja 184 suured (vähemalt 250 töötajat).

Tulemused on avaldatud ettevõtte põhitegevusala järgi ja töötajate arvu järgi kolmes suurusgrupis: 10–49 töötajaga ettevõtted, 50–249 töötajaga ettevõtted ning 250 ja enama töötajaga ettevõtted.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Registrite ja Infosüsteemide Keskuse äriregistrist saadakse ettevõtete üldkogum, tegevusalad ja suurus, mille alusel moodustatakse valim. Töötajate arv saadakse aasta lõpu seisuga Maksu- ja Tolliameti töötamise registrist.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Igal viiendal aastal

Andmeid kogutakse veebipõhiselt eSTATi veebirakenduse kaudu või paberankeediga posti teel.

Andmeid kogutakse statistikatööga „Täiskasvanute koolitus ettevõttes“.

Uuringu küsimustik (aruandevorm) kirjeldatakse varem kokkulepitud reeglistiku järgi veebipõhise rakenduse eSTAT jaoks. Kirjeldatud küsimustikku katsetatakse enne uuringu tegemist testkeskkonnas. Kirjeldatud ja testitud küsimustikust genereeritakse paberformaat, mis disainitakse varem kokkulepitud formaadis veebikeskkonnas avaldamiseks. Küsimustikule vastamist jälgitakse spetsiaalse tarkvara abil veebikeskkonnas eSTAT.

Äriregistri andmed saadakse X-tee kaudu. Äriregistri andmeid kasutatakse küsimustiku eeltäitmiseks veebis.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.

Sisendandmed kontrollitakse ja vajadusel parandatakse etteantud reeglite järgi ning kontrollitakse arvutatud statistika vastavust kvaliteedinõuetele: võrreldakse eelmiste perioodidega, kontrollitakse sisemist sidusust, kontrollitakse üldkogumi kaetust ja vastamismäära.

Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist etteantud eeskirjade järgi.

Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Arvutatakse statistiliste üksuste kaalud, mida kasutatakse valikuuringu andmete laiendamiseks üldkogumile. Valikuliselt küsitletavate ettevõtete andmed laiendatakse üldkogumi valikuliselt uuritavale osale igas kihis eraldi. Laiendusteguriks võetakse vastava kihi üldkogumi ja vastanud üksuste arvu suhe. Uuringus kasutatakse 120 kihti, mis on moodustatud kahe põhitunnuse järgi: põhitegevusala ja ettevõtte suurusklass töötajate arvu järgi.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine klassifikaatori järgi ja statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See hõlmab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad