Taimekasvatus 2013

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Ege Kirs

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

ege.kirs [at] stat.ee

53599845

30/08/2025

30/08/2025

Esialgsed hinnangud põllumajanduskultuuride kasvupinna, saagi ja saagikuse kohta;

kasutatav põllumajandusmaa, põllumajanduskultuuride kasvupind ja koristuspind, saak ja saagikus;

taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta;

mahepõllumajandusmaa kasutus, mahepõllukultuuride kasvupind, maheviljapuude ja -marjaaedade kasvupind, mahepõllukultuuride saak;

orgaanilise, mineraal-, lubiväetisega väetatud pind ja kasutatud lubiväetise kogus, loomasõnnikus sisalduvate toitainete kogus

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud väikeüksused

Kasutatav põllumajandusmaa – vaatlusaastal põllumajandussaaduste tootmiseks kasutatav või heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes säilitatav maa (sh põllumaa, püsirohumaa, viljapuu- ja marjaaiad, puukoolid, koduaiad). Maa, mida põllumajandussaaduste tootmiseks ei kasutata, kuid säilitatakse heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajandusmaa hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Kasvupind – põllukultuuri all olev pind

Koduaed – majapidamise muust maast eraldi käsitletav maa, kus aiasaadusi kasvatatakse oma pere tarbeks (saadusi müüakse ainult siis, kui neid jääb üle). Koduaedade hulka ei kuulu iluaiad (pargid, muruplatsid).

Koristuspind – see osa kasvupinnast, millelt aruandeaastal koristati saak

Külvatud seeme – aruandeaastal kulunud seemnekogus

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Orgaaniline väetis – väetamiseks mulda manustatav orgaaniline aine

Puukool – avamaal (k.a katmikalal) kasvatatavad puu-, viljapuu-, marjapõõsa- ja ehistaimeistikud aeda, parki jm istutamiseks; nii põllumajandus- kui ka metsamaal müügiks kasvatatavad metsapuuistikud. Arvesse ei lähe metsamaal metsapuuistikute kasvatamine oma tarbeks.

Põldude lupjamine – maaparandusvõte, kus lubiväetis viiakse happelisse mulda mulla happesuse vähendamise ja mulla toiterežiimi parandamise eesmärgil. Lupjamiseks sobivad kohalikud ained: klinkritolm, lubjakivijahu, dolomiidijahu.

Põllumaa – regulaarselt külvikordade järgi töödeldav maa.

Põllumaa jaguneb järgmiselt:

- teravilja (nisu, rukis, tritik, oder, kaer, teraviljade segu, tatar) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kaunvilja (hernes, põlduba ja lupiin, muu kaunvili, sh tera- ja kaunvilja segu) kasvupind kuiva tera saamiseks;

- kartuli kasvupind;

- söödajuurvilja (v.a seemnekasvatus) kasvupind;

- tehniliste kultuuride (raps ja rüps, õli- ja kiulina, ravim- ja maitsetaimed, muud tehnilised kultuurid) kasvupind;

- köögivilja kasvupind avamaal ja madala katte all;

- lillede ja ehistaimede kasvupind avamaal ja madala katte all;

- katmikköögivilja (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuv köögivili) kasvupind;

- katmiklillede ja -ehistaimede (kogu kasvuaja või enamiku sellest klaasi, elastse või jäiga plastiga kaetud statsionaarsetes kasvuhoonetes asuvad lilled ja ehistaimed) kasvupind;

- üheaastaste söödakultuuride (teravili, mais, kaunvili, raps ja rüps, muud söödataimed haljasmassi saamiseks) kasvupind;

- mitmeaastaste söödakultuuride (kuni viie aasta kestel lühiajalisel rohumaal heinaks, siloks või karjatamiseks kasvatatavad liblikõielised ja kõrrelised heintaimed) kasvupind;

- söödakultuuride seemnekasvatuspind;

- kesa ehk tavaliselt terveks koristusaastaks taastuma jäetud maa (must kesa ja haljasväetistaimede kasvupind ehk roheline kesa).

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:

- 50 ruutmeetrit köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või

- 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi või

- kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille maakasutus on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.

Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend

- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt

- 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad või

- 2 hektarit põllumaad või

- 0,5 hektarit kartulit või

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat või

- 0,2 hektarit ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemnekasvatust, puukoole või

- 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (välja arvatud puukoolid) või

- 100 m2 katmikalasid või

- 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Alates 2023. aastast lisandus lävendi tingimustesse 0,1 hektarit avamaaviinamarju.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Püsirohumaa – rohu või muude rohttaimede kas looduslikul viisil (isekülv) tekkinud või harimise teel (külvamine) saadud kasvupind, mis ei ole põllumajandusliku majapidamise külvikorraga hõlmatud olnud vähemalt viis aastat. Taimedena lähevad arvesse ka muud karjatamise seisukohalt sobilikud liigid, juhul kui rohi või muud rohttaimed jäävad valdavaks.

Saagikus – kasvupinna iga hektari kohta aruandeaastal koristatud saak

Saak – koristatud pinnalt saadud saak, k.a oma tarbeks (katmikkultuuride vastava kultuuri kogusaak on kõikidest külviringidest saadud summaarne saak)

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga

Sertifitseeritud seeme – seeme, mille põlvnemine, liigi- ja sordiehtsus ning -puhtus ja kvaliteet ning taimetervisenõuetele vastavus on kontrollitud rahvusvaheliselt kehtestatud nõuete kohaselt ning pakendid suletud ja märgistatud Põllumajandus- ja Toiduameti järelevalve all

Viljapuu- ja marjaaiad – viljapuude ja aiamarjakultuuride kasvatus (k.a metsamarjakultuurid, oma tarbeks koduaias kasvatatavad viljapuud ja marjapõõsad)

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslikud väikeüksused

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist moodustatud loend majapidamistest, kel on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

Maakonnad

1980–…

Ei ole rakendatav

Külvipind, koristuspind, kogupind (puukoolid), kandeealine pind (pikaajalised kultuurid), väetatud pind – ha

Kogusaak, väetise kogus, toitainete kogus – tonn

Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta – kilogramm

Saagikus – kilogrammi hektari kohta

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest. Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna Majandus / Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Taimekasvatussaaduste tootmine tabelites:

PM0281: Põllumajandusmaa ja -kultuurid maakonna järgi;

PM032: Taliviljakülv maakonna järgi;

PM061: Taimekasvatussaaduste toodang elaniku kohta;

PM0645: Orgaanilise väetisega väetatud pind maakonna järgi;

PM0646: Loomasõnnikus sisalduv lämmastik, fosfor ja kaalium maakonna järgi;

PM065: Mineraalväetiste kasutamine aruandeaasta saagile;

PM069: Põldude lupjamine põllumajanduslikes majapidamistes;

PM071: Mahepõllumajanduskultuuride kasvupind ja saak.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10601 „Materjalivoo arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93.

Handbook for annual crop statistics

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 543/2009 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 543/2009 nõuetega.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Püütakse vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikaid ja uuringuprotsessi, sh minimiseerides freimi ala- ja ülekaetust.

Saagi esialgsed andmed avaldatakse hiljemalt jooksva aasta septembri lõpuks, taimekasvatuse lõplikud andmed üldjuhul järgneva aasta jaanuari lõpuks (T+31 päeva). Mineraalväetiste koguse andmed avaldatakse kohe peale andmete laekumist Maaelu Teadmuskeskusest, orienteeruvalt järgmise aasta novembris T+334.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Kasvupindade, kandeealiste pindade, saagi ja saagikuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Andmed on ajaliselt võrreldavad. Alates 2015. aastast on mineraalväetiste toimeainete kogused saadud põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi (FADN) väetiste kasutamise andmetest arvutatud indeksite alusel.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Taimekasvatustoodangu andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele. Kasvupindade osas kasutatakse sisendina Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) andmeid. Põllumajanduse struktuuriuuringute ja põllumajandusloenduste aastatel on ka need andmed sisendiks taimekasvatuse andmetele. Mahepõllumajanduse andmete sisendiks on Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registri andmed.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Eurostati andmebaasis vastavad Eurostati metoodikale ainult põllumajanduslike majapidamiste ning Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreeritud maakasutusega üksuste andmed.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 1326 (2023. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Objektide arv üldkogumis on 9732. Objektide arv taimekasvatuse valimis on 1182.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse maakasutuse andmed põllukultuuride ja üksuste kaupa.

Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registrist saadakse mahepõllumajanduse andmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21216 „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“, 21210 „Põllumajandusloendus“ ja 21208 "Põllumajanduse struktuuriuuring" andmeid.

Aasta

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas, sisaldades juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“.

Administratiivandmed saadakse e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnenud perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Esialgsed kasvupindade hinnangud koostatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA) põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri kasvupindade andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupinnad.

Esialgsed saakide hinnangud koostatakse koostöös ekspertgrupiga, kasutatakse PRIA kasvupindade andmeid, ekspertide hinnanguid põllumajanduskultuuride saagikuste kohta ja muud olemasolevat infot.

Lõplikud taimekasvatuse andmed koostatakse PRIA kasvupindade ja taimekasvatuse uuringu andmete alusel, kasutades vajaduse korral mudelipõhist arvestust ja liites juurde põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed.

Mineraalväetistega mulda viidud toitainete koguste andmed koostatakse Maaelu Teadmuskeskuse põllumajandusliku raamatupidamise andmebaasi kogutud toitainete koguse andmete alusel, kasutades mudelipõhist arvestust.

Loomasõnnikus sisalduvad toitained arvutatakse loomade arvu korrutamisel vastava loomaliigi sõnniku koefitsiendiga. Arvutustes kasutatakse põllumajandusministri 14.07.2014 määruses nr 71 „Eri tüüpi sõnniku toitainete sisalduse arvestuslikud väärtused, sõnnikuhoidlate mahu arvutamise metoodika ja põllumajandusloomade loomühikuteks ümberarvutamise koefitsiendid“ esitatud sõnniku koefitsiente.

Mahepõllumajandusandmed koostatakse Põllumajandus- ja Toiduameti andmete järgi.

Põllumajanduslike majapidamiste andmeid, mida ei saa haldusandmekogudest ega mudelarvutustena, kogutakse igal aastal küsimustikuga „Taimekasvatus ja rohumaade hooldamine“. Majapidamiste üldkogumis on kõik aktiivsed majapidamised statistilisest põllumajanduslike majapidamiste andmekogust. Valimid kihistatakse standardtoodangu rühmade järgi. Vähemalt 350 000-eurose standardtoodanguga majapidamisi vaadeldakse kõikselt. Teistest majapidamistest tehakse stratifitseeritud lihtne juhuslik valik.

Põllumajanduslike kodumajapidamiste kasvupindade andmeid kogutakse vähemalt kord iga kümne aasta jooksul, saakide andmed on hinnangulised ning arvutatakse kodumajapidamiste kasvupindade ja majapidamiste andmete alusel määratud keskmiste saagikuste alusel.

Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja PRIAs registreeritud maakasutusega üksuste ning kodumajapidamiste andmete summeerimisel.

Ei korrigeerita

Puuduvad