Registreeritud tööõnnetused 2013

Statistikatöö nimetus	Registreeritud tööõnnetused
Statistikatöö kood	40601
Eesmärk	Anda teavet tööõnnetustes kannatanute kohta tegevusala, ametiala, soo, vanuse ja töölt eemal viibitud päevade järgi European Statistics on Accidents at Work (ESAW) metoodika kohaselt
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	ÜRO Lastefond (UNICEF), Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Tea Vassiljeva
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Tatari 51, 10134 Tallinn
1.6. E-posti aadress	tea.vassiljeva [at] stat.ee
1.7. Telefon	53269091

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	30/08/2025
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	30/08/2025

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Tööõnnetuses kannatanud ja tööõnnetuse tagajärjel hukkunud soo, vanuserühma ja tegevusala järgi Enam kui kolmepäevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetuste arv ning registreeritud tööõnnetuste määr soo ja majandussektori järgi
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Tööga hõivatud, v.a füüsilisest isikust ettevõtjad (FIE)
3.4. Mõisted ja määratlused	Primaarsektor – põllumajandus, jahindus, metsamajandus, kalandus Registreeritud tööõnnetus – tööõnnetus, millest on teatatud tööinspektsioonile ja mis on arvele võetud Sekundaarsektor – mäetööstus, töötlev tööstus, elektrienergia-, gaasi- ja veevarustus, ehitus Tertsiaarsektor – kaubandus, teenindus, haridus, tervishoid jms Tööõnnetus – töötaja tervisekahjustus või surm, mis toimus tööandja antud ülesannet täites või muul tema loal tehtaval tööl, tööaja hulka arvataval vaheajal või muul tööandja huvides tegutsemise ajal. Arvesse ei lähe: - õnnetusjuhtumid, mis toimuvad teekonnal kodust töökohale; - üksnes tervislikust seisundist, nt südame- või ajutegevuse häiretest või muudest äkki ilmnevatest tervisesehäiretest põhjustatud õnnetusjuhtumid; - tahtlikud enda tekitatud vigastused. Tööõnnetuses hukkunu – tööõnnetuses kannatanu, kes sureb tööõnnetuse tagajärjel ühe aasta jooksul pärast selle toimumist Tööõnnetuste hinnanguline arv – hinnatud tööõnnetuste koguarv, mis on saadud registreeritud tööõnnetuste arvu laiendamisel tööjõu-uuringust leitud tööõnnetuste arvu hinnanguga Tööõnnetuste registreerimise määr – registreeritud tööõnnetuste osatähtsus hinnangulisest tööõnnetuste arvust
3.5. Statistiline üksus	Registreeritud tööõnnetus
3.6. Statistiline üldkogum	Registreeritud tööõnnetused FREIM Tööinspektsioonis registreeritud tööõnnetused
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	1994–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Registreeritud tööõnnetused – arv, õnnetusi 100 000 töötaja kohta

Tööõnnetustes hukkunud – arv, õnnetusi 100 000 töötaja kohta

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Komisjoni määrus (EL) nr 349/2011, 11. aprill 2011, millega rakendatakse tööõnnetusi käsitleva statistikaga Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008 rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1338/2008, 16. detsember 2008, rahvatervist ning töötervishoidu ja tööohutust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Rahvusvaheline Tööorganisatsioon (ILO)

ÜRO Lastefond (UNICEF)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Sotsiaalelu / Tööelukvaliteet / Tööõnnetused“ tabelites: TKA05: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused soo järgi TKA06: Enam kui 3-päevast töövõimetust põhjustanud tööõnnetused majandussektori järgi
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	European Statistics on Accidents at Work (ESAW). Summary methodology. Eurostat (2013) http://ec.europa.eu/eurostat/documents/3859598/5926181/KS-RA-12-102-EN.PDF/56cd35ba-1e8a-4af3-9f9a-b3c47611ff1c
10.7. Kvaliteedidokumendid	Eurostatile on esitatud nõuetekohane kvaliteediaruanne

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Sotsiaalministeerium

Tallinna Linnakantselei

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Tööõnnetuste statistika vastab rahvusvahelisele tööõnnetuste metoodikale ESAW (European Statistics on Accidents at Work).

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Andmeid registreeritud tööõnnetuste kohta peetakse alahinnatuks, sest tööandjad varjavad Tööinspektsiooni eest infot tööõnnetuste kohta (eriti kergemate tööõnnetuste puhul).

Tööõnnetuste arvu suurenemine aegreas viitab osaliselt tööõnnetustest raporteerimise paranemisele.

Surmaga lõppenud tööõnnetuste arvu võib lugeda täpseks.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Eurostat ja riiklikud statistikaametid püüavad vähendada valikust sõltumatuid vigu, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, nt võttes kasutusele arvutipõhise hinnaandmete kogumise, mis aitab vältida kodeerimis- ja trükivigu.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed edastatakse Eurostatile ja Rahvusvahelisele Tööorganisatsioonile (ILO) 180 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 180).
14.2. Õigeaegsus	Andmed on edastatud õigeaegselt.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Kuigi rahvusvaheline tööõnnetuste statistika põhineb ühtsel ESAW (European statistic of accidents at work) metoodikal, peab riikide andmete võrdlemisel arvestama töötuskindlustussüsteemide erinevust.
15.2. Ajaline võrreldavus	Ajaline võrreldavus on üldiselt hea, kuid andmete interpreteerimisel peab arvesse võtma, et tööõnnetustest raporteerimine on aja jooksul paranenud.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Tööinspektsioonilt saadakse andmed registreeritud tööõnnetuste kohta. Edastatakse algandmed, mis on hinnangulise tööõnnetuste koguarvu arvutamise alus rahvusvahelise statistika tarbeks, samuti edastatakse koondandmed registreeritud tööõnnetuste (sh hukkunud) kohta soo, vanuse ning tegevusala järgi. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatöö „Tööjõu-uuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Statistikaamet saab Tööinspektsioonilt algandmed ning koondandmed XLS-vormingus e-postiga.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust teiste andmetega. Enne andmete levitamist kontrollitakse nende sisemist sidusust.
18.5. Andmete koostamine	Riiklikus statistikas kasutatakse Tööinspektsiooni koostatud koondandmeid. Tööõnnetuste arv tähendab kannatanute arvu, st kui ühes õnnetuses sai kannatada mitu inimest, on see loetud mitmeks õnnetuseks. Samuti sisaldab kannatanute arv tööõnnetustes hukkunuid. 100 000 töötaja kohta tööõnnetuste arvu leidmisel kasutatakse tööjõu-uuringust saadud hõivatute arvu. Rahvusvahelise statistika tarbeks arvutatakse ka hinnanguline tööõnnetuste koguarv, mis leitakse registreeritud tööõnnetuste andmete kaalumisel tööjõu-uuringu andmete baasil leitud kaaludega.
18.6. Korrigeerimine	Ei ole rakendatav

19. Märkused

Puuduvad