Registreeritud liiklusvahendid 2016

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Rita Raudjärv

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

rita.raudjarv [at] stat.ee

6259228

29/04/2024

29/04/2024

Sõidukid tüübi järgi; liiklusregistris arvel olevad sõidukid, liikurmasinad ja traktorihaagised; esmaselt registreeritud sõidukid, liikurmasinad ja traktorihaagised

Tsiviilõhusõidukid registris

Eesti laevaregistritesse kantud merelaevad

Raudteeliiklusregistris arvel olev raudteeveerem liigi järgi

Trammid ja trollid

Ei kasutata

Eri registrites registreeritud sõidukid

Liiklusseaduse järgi registreerib trollibusse ja tramme ning nende haagiseid ja peab nende üle arvestust omanik.

Aasta jooksul esmaselt registreeritud raudteetranspordivahend – raudteetranspordivahendi esmane registreerimine Eestis

Alla 12-meetrise kogupikkusega laev – laev, mida kasutatakse töö tegemiseks või ärilisel eesmärgil, näiteks kaluripaadid, inspektsioonide kontrollkaatrid jne

Buss – rohkem kui 9 istekohaga mehhaniseeritud maanteetranspordivahend sõitjate vedamiseks

Dedveit – laeva vabapardamärgi suvise süvisejooneni koormatud laeval lasti, varude, kütuse, sõitjate ja laevapere kogumass tonnides

Diiselvedur – vedur, mille peamine jõuallikas on diiselmootor, sõltumata ülekandeseadmete liigist

Erasõiduk – Eestis füüsilise isiku nimele registreeritud sõiduk

Eriotstarbeline raudteeveerem – reisivaguni baasil ehitatud raudteeveerem: posti-, pagasi-, teemõõte-, defektoskoopia-, dünamomeetria- jms vagunid

Eriveerem – dresiinid, lumesahad, lumekoristus- ja teeremondimasinad, raudteekraanad

Esmaselt registreeritud sõiduk – Eestis esmaselt registreeritud sõiduk

Haagis – mootorsõidukiga haakes liikumiseks valmistatud või selleks kohandatud sõiduk. Haagiseks ei loeta pukseeritavat seadet ega vahetatavat pukseeritavat seadeldist

Isoleeritud kaubavagun – kinnine vagun, mille korpus koosneb isoleerivatest seintest, ustest, põrandast ja katusest, mis piiravad korpuse sise- ja väliskeskkonna vahelist soojusvahetust nii, et üldine soojusülekandetegur (K) on selline, et seadmeid saab liigitada ühte kahest alljärgnevast kategooriast: IN – normaalselt isoleeritud seadmed (K väärtus on maksimaalselt 0,7 W/m2 oC); IR – tugevalt isoleeritud seadmed (K väärtus on maksimaalselt 0,4 W/m2 oC)

Istevagun – reisivaguni alaliik

Jett – kuni 4-meetrise kogupikkusega, kokpitita, statsionaarmootoriga vesiturbiinsõiduk, mida juhitakse istudes, põlvili või seistes

Kandevõime – suurim kaubakaal, mille sõiduki registreerinud riigi pädevad ametiasutused on lubanud

Kaubavagun – üldjuhul kaupade veoks mõeldud raudteesõiduk

Kinnine kaubavagun – kaubavagun, mida iseloomustab kinnine ehitus (täiskõrguses tugevad seinad ja katus) ja selles veetavate kaupade turvalisus (lukustamise ja pitseerimise võimalus)

Kogumahutavus – brutotonnaaž ehk kogumahutavus (GT, ingl gross tonnage) näitab laevaruumide mahutavust. Ühikuta suurus.

Kombain – väljaspool teid kasutatav liikurmasin; mistahes iseliikuv masin, teisaldatav tootmistehnilise kerega või ilma kereta seade või sõiduk, mis ei ole ette nähtud reisijate ega kauba veoks maanteedel

Kopter – õhust raskem õhusõiduk, mille tõstejõud moodustub peamiselt õhu vastumõjul kandetiiviku(te)le, mis pöörlevad jõuseadme abil ümber vertikaalile lähedaste telgede

Lennuk – õhust raskem õhusõiduk, mille liikuma panemiseks kasutatakse jõuseadet ja mille tõstejõud õhus moodustub peamiselt aerodünaamiliste protsesside mõjul lennutingimustes liikumatuteks jäävatele kandepindadele

Liikurmasin – ratastel või roomikutel liikuv, teatud kindla töö tegemiseks ette nähtud mootorsõiduk, mille suurim valmistajakiirus on rohkem kui 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Liikurmasinaks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat.

Maastikusõiduk – mootori jõul maastikul liikumiseks ette nähtud liiklusvahend, mis ei ole mootorsõiduk ja mis kuulub registreerimisele liiklusregistris. Liiklusregistrisse peab olema kantud maastikusõidukina:

- mootorsaan, mis on jalaste ja roomikuga varustatud mootori jõul jääl või lumel liikumiseks ette nähtud maastikusõiduk, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 120 cm3, millel peale juhi istekoha pole rohkem kui kaks istekohta ja mille tühimass ei ületa 500 kg;

- ratasmaastikusõiduk, millel on vähemalt kolm ratast, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 90 cm3 ja mis on valmistaja poolt ette nähtud maastikul liikumiseks. Ratasmaastikusõidukiks ei loeta mootorsõidukit, mis on valmistaja poolt lisaks maastikul liikumiseks ette nähtud ka teel liikumiseks.

Magamisvagun – reisivaguni alaliik

Merelaev – laev, mis on mõeldud kasutamiseks meresõidus

Mootorratas – külghaagisega või ilma kaherattaline mootorsõiduk. Mootorrattaks loetakse ka sümmeetrilise rataste asetusega kolmerattalist mootorsõidukit, mille sisepõlemismootori töömaht on üle 50 cm3 või valmistajakiirus ületab 45 km/h, ning neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 400 kg ja kuni 550 kg sõidukit, mis on ette nähtud kaubaveoks ning mille suurim kasulik võimsus ei ületa 15 kilovatti. Neljarattalise elektrisõiduki akude massi ei arvestata tühimassi hulka.

Mootorsõiduk – mootori jõul liikuv sõiduk. Mootorsõidukiks ei loeta mootoriga jalgratast, pisimopeedi, maastikusõidukit, trammi ega sõidukit, mille valmistajakiirus on alla 6 km/h

Mootorvagun – mootoriga varustatud vedav raudteesõiduk kaupade või reisijate veoks raudteel. Erinevate veduritüüpide (elektrivedur, diiselvedur) mõisted kehtivad vajalike muudatustega ka mootorvagunite puhul. Ühendatud mootorvagunite ja haakevagunite komplekti võib nimetada mitmeüksuseliseks, kui see on lahtihaagitav; rongiks, kui see ei ole lahtihaagitav. Mootorsõidukite statistikas peetakse iga lahtihaagitamatu rongi koosseisus oleva mootorvaguni kohta eraldi arvestust; kauba- ja reisisõidukite statistikas loetakse iga kaupade või reisijate veoks kohandatud korpus omaette üksuseks.

Mootorvaguni haakevagun – ühe või mitme mootorvaguni külge haagitud mittevedav raudtee-reisisõiduk. Kaubaveosõidukit nimetatakse kaubavaguniks ka siis, kui seda veab mootorvagun.

Mopeed – kahe- või kolmerattaline mootorsõiduk, mille valmistajakiirus on üle 25, kuid mitte üle 45 km/h ja mille töömaht sädesüütega sisepõlemismootori puhul ei ületa 50 cm3 või muu sisepõlemismootori puhul suurim kasulik võimsus ei ületa nelja kilovatti või mille suurim püsi-nimivõimsus elektrimootori puhul on üle 0,25 kilovati, kuid ei ületa nelja kilovatti. Mopeediks loetakse ka eelnimetatud tingimustele vastavat kerget neljarattalist mootorsõidukit, mille tühimass ei ületa 350 kg. Neljarattalise kerge elektrisõiduki akude massi ei arvestata tühimassi hulka.

Muu õhusõiduk – õhupall, purilennuk, moto-deltaplaan

Platvormvagun – katuse ja külgpoortideta vagun või katuseta vagun, mille külgpoortide kõrgus ei ületa 60 cm, või kallutatava alusega tavaline või eritüüpi vagun. Siia ei kuulu eranditult konteinerite, vahetatavate korpuste või kaubaautode veoks ette nähtud vagunid.

Prahtimine – laeva rentimine

Puhasmahutavus – netotonnaaž˛ ehk puhasmahutavus (NT, ingl neto tonnage) näitab lasti- ja reisijateruumide, s.o tulu andvate ruumide mahutavust. Ühikuta suurus.

Ratastraktor – mootorsõiduk, millel on rattad ja vähemalt kaks telge ning mille suurim valmistajakiirus on rohkem kui 6 km/h, kuid ei ületa 40 km/h. Ratastraktori põhifunktsioon on sellel paikneva või sellega haakes oleva masina või riistaga töötamine, paikse masina käitamine või veose või haagise vedamine. Ratastraktoriks loetakse ka mootorsõidukit, mille põhifunktsioon on veose vedamine ja mille valmistajakiirus ei ületa 50 km/h.

Raudtee-reisisõiduk – reisijate veoks mõeldud raudteesõiduk, ka siis, kui selles on üks või mitu spetsiaalselt pagasi, pakkide, posti jne jaoks jäetud ruumi või eraldist. Siia kuuluvad ka sellised erisõidukid nagu magamisvagunid, salongvagunid, restoranvagunid ja sanitaarvagunid. Kõik lahtihaagitamatu reisirongi koosseisus olevad eraldi sõidukid loetakse raudtee-reisisõidukiteks. Siia arvatakse ka reisijate veoks projekteeritud mootorvagunid.

Raudteesõiduk (raudteeveerem) – liikurseade, mis sõidab ainult rööbastel kas omal jõul (veduksõidukid: vedurid ja mootorvagunid) või järelveetavana (reisivagunid, mootorvaguni haakevagunid, kaubavagunid, eri- ja eriotstarbeline veerem)

Reisivagun – raudtee-reisisõiduk, mis ei ole ei mootor- ega haakevagun

Restoranvagun – reisivaguni alaliik

Roomiktraktor – roomikkulgmikuga mootorsõiduk, mida juhitakse samuti roomikutega

Salongvagun – reisivaguni alaliik

Sõiduauto – mehhaniseeritud maanteetranspordivahend, mis ei ole mootorratas ja mis on mõeldud sõitjate veoks ning milles on vähem kui 10 istekohta

Termosvagun – isoleeritud kaubavagun

Traktor – rataste või roomikutega põllu- või metsatööks ette nähtud mootorsõiduk, millel on vähemalt kaks telge ja mille valmistajakiirus on vähemalt 6 km/h. Traktoriks ei loeta auto alusel valmistatud eritöömasinat

Traktorihaagis – igasugune põllu- või metsatöödel kasutatav pukseeritav haagis, mille peamine eesmärk on pukseerida koormat ja mida pukseeritakse tavaliselt traktori järel põllu- või metsatööde tegemiseks. Sellesse kategooriasse kuuluvad haagised, mille osa koormat kannab veduk. Igasugune traktoriga ühendatud sõiduk, millesse on sisse ehitatud mõni tööriist, loetakse põllu- või metsamajanduses kasutatava haagise osaks juhul, kui sõiduki tehniliselt lubatud brutomassi ja tühimassi suhe on 3,0 või üle selle ja kui sõiduk ei ole kavandatud materjalide töötlemiseks.

Tramm – rohkem kui 9 istekohaga maanteetranspordivahend sõitjate vedamiseks, mis liigub rööbastel ja mis on ühendatud elektriõhuliinidega või mis liigub diiselmootori jõul. Trammitee on üldjuhul ühendatud linnateede süsteemi.

Trammide ja trollide arv – trammide või trollide inventaarne arv aasta lõpul

Troll – rohkem kui 9 istekohaga maanteetranspordivahend sõitjate vedamiseks, mis on ühendatud elektriõhuliinidega ja ei liigu rööbastel

Tsisternvagun – pakendamata gaaside või vedelike veoks mõeldud vagun

Tsiviilõhusõiduk – õhusõiduk, mis on kasutusotstarbe järgi mõeldud lendamiseks sisemaistel ja rahvusvahelistel tsiviilkommertsliinidel või seaduslikuks kasutamiseks tsiviil-, era- või äriotstarbel

Uus sõiduk – ei ole pärast valmistamist olnud kasutuses ega kantud Eesti või mõne teise riigi registrisse. Sõiduk loetakse uueks ka juhul, kui see on registreeritud Euroopa Liidu liikmesriigis transpordiks sõiduki valmistaja juurest ametliku maaletooja juurde Eestis.

Veduksõiduk – jõumasina ja mootori või ainult mootoriga varustatud sõiduk, mis on ette nähtud kas ainult teiste sõidukite vedamiseks (vedur) või nii teiste sõidukite vedamiseks kui ka reisijate ja/või kaupade veoks (mootorvagun)

Vedur – raudteesõidukite vedamiseks kasutatav, jõumasina ja mootori või ainult mootoriga varustatud raudtee-veduksõiduk võimsusega haakekonksul vähemalt 110 kW. Siia ei kuulu kergraudtee mootorvedurid.

Veoauto – veose veoks ettenähtud auto

Väikelaev – 2,5-24-meetrise kogupikkusega veesõiduk (näiteks paat, purjejaht, kaater jms), mida kasutatakse vaba aja veetmiseks, sõltumata registrikuuluvusest. Väikelaevana ei käsitata võistlusspordiks ja treeninguteks kasutatavat, spordialaliidu vastavalt märgistatud veesõidukit (näiteks jett, purjelaud, purjejaht, võistluspurjekas jms) ning primitiivse konstruktsiooniga veesõidukit (nt ruhi, ruup, lodi, süst, kanuu, vesijalgratas jms) ja erikonstruktsiooniga veesõidukit.

Väikelennuk – lennuk, mille sertifitseeritud maksimaalne stardimass on 5700 kg või vähem

Õhusõiduk – sõiduk, mille tõstejõud atmosfääris moodustub õhu vastumõjul, välja arvatud maa- või veepinnalt põrkunud õhu vastumõju. Õhusõidukid jagunevad riiklikeks ja tsiviilõhusõidukiteks. Riiklik õhusõiduk on õhusõiduk, mida kasutatakse kaitseväe-, tolli- või politseiteenistuses. Õhusõiduk, mida ei kasutata nimetatud teenistustes, loetakse tsiviilõhusõidukiks.

Liiklusvahend

Eestis registreeritud maantee-, raudtee-, vee- ja õhusõidukid

FREIM

Ei ole rakendatav

Kogu Eesti

Trammid ja trollid 1980–…

Maanteesõidukid 1990–…

Õhusõidukid 1994–…

Veesõidukid 2000–…

Raudteeveerem 2009–…

Ei ole rakendatav

Liiklusvahendid – arv

Trammivagunid ja trollid – arv

Ekspluateeritava trammitee ja trolliliini pikkus – kilomeeter

Kuu

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Majanduskoostöö ja Arengu Organisatsioon (OECD)

ÜRO Euroopa Majanduskomisjon (UNECE)

Rahvusvaheline Transpordifoorum (ITF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Ei avaldata

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Transport / Registreeritud liiklusvahendid“ tabelites:

TS32: Sõidukid ja erasõidukid, 31. detsember

TS322: Esmaselt registreeritud sõidukid (kuud)

TS328: Eesti laevaregistrisse kantud merelaevad, 31. detsember

TS33: Liiklusregistris arvel olevad ja esmaselt registreeritud liikurmasinad ja traktorihaagised, 31. detsember

TS350: Registreeritud õhusõidukid liigi järgi

TS39: Raudteeregistris arvel olev raudteeveerem

ja valdkonna „Majandus / Transport / Transpordi üldandmed“ tabelis:

TS34: Trammid ja trollid, 31. detsember

Ei ole rakendatav

Ei kasutata

Transpordistatistika sõnastik (koostanud Eurostati, ITFi ja ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni sekretariaatidevaheline transpordistatistika töörühm)

https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-manuals-and-guidelines/-/ks-gq-19-004

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, milles esitatakse kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja antakse sisendit parendustegevusteks.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

Maaeluministeerium

Keskkonnaministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav

Ei mõõdeta

Aasta andmed avaldatakse 85 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 85) ja 190 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 190).

Kuuandmed avaldatakse 15 päeva pärast aruandekuu lõppu (T + 15).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on rahvusvaheliselt võrreldavad, vastates Eurostati/OECD/UNECE transpordi ühisküsimustiku määratlustele.

Alates 1994. aastast ei kajasta statistilised andmed sõidukeid, mida ei ole aastaid tehniliselt kontrollitud. Autoregistri andmebaasi korrastamisel jäeti välja 1. juuliks 2001. aastal ümberregistreerimata autod.

Alates 2017. aastast ei avaldata sõidukite andmeid haldusüksuste järgi.

Ei ole rakendatav

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 47

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Liiklusregister 6;

Sõidukite arvelevõtmine 3;

Trammi- ja trollitranspordi olem 1;

Laevaregistrid 2;

Õhusõidukite register 2

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel või järgmise perioodi (kuu, aasta) andmete valmimisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Trammi- ja trollitranspordi olem aasta lõpu seisuga

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Transpordiameti liiklusregistri andmeid kogutakse aasta vormiga „Liiklusregister“ ja kuulise vormiga „Sõidukite arvelevõtmine“ ning laevaregistri andmeid aasta vormiga „Laevaregister“.

Tehnilise Järelevalve Ameti raudteeliiklusregistri andmeid kogutakse vormiga „Raudtee ja veeremi olem“. Tsiviilõhusõidukite riikliku registri andmed saadakse Transpordiametilt failiga.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Liiklusregister“, „Laevaregistrid“, „Õhusõidukite register“, „Trammi- ja trollitranspordi olem“ ja kuuküsimustikuga „Sõidukite arvelevõtmine“.

Andmeid valideerib nende haldaja.

Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Alates 2016. aastast on statistikatööga „Registreeritud liiklusvahendid“ (22027) liidetud statistikatöö „Esmaselt registreeritud sõidukid“ (22028) ning varasemast statistikatööst „Transpordi üldandmed“ (22029) trammi- ja trollitranspordi olemit kajastav osa. Alates 2017. aastast vähendati statistikatöö siseriiklikku osa (maakondlik statistika). Registreeritud õhusõidukite andmed saadakse alates 2022. aastast Transpordiametist failiga.