Rahvastikusündmused. Ränne 2016

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Kristjan Erik Loik

Juhtivanalüütik

Narva mnt 20, 51009 Tartu

kristjan.erik.loik [at] stat.ee

53035054

27/03/2025

27/03/2025

Geograafilised, demograafilised ja sotsiaal-majanduslikud andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2013 (RTK 2013)

Rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Ei ole rakendatav

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015 (vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine)

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kuni aastani 2015 oli kasutusel isiku ütlus- või registripõhine elukoht (sõltus uuringu metoodikast), alates 2015. aastast kasutati rahvastikuregistri järgset elukohta ning alates aastast 2022. määratakse elukoht partnerlus- ja paiknemisindeksi metoodika abil (vt ka Partnerlus ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas)

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumil teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Linnaline asustuspiirkond – omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkondades on suurem kui 5000 inimest. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Maaline asustuspiirkond – omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel.

Ränne – elukoha muutus ühest üksusest teise. Rändes eristatakse liikumisi ühest riigist teise, ühest maakonnast teise, ühest omavalitsusüksusest teise, liikumisi üle omavalitsusüksuse sisese linnalise asula piiri ja liikumisi üle asustuspiirkondade piiri.

Rändesaldo – sisse- ja väljarände sündmuste arvu vahe.

Siseränne – elukohavahetus Eesti ühest haldus-, asustusüksusest või asustuspiirkonnast teise. Sama maakonna haldus- või asustusüksuste vahelist elukohavahetust nimetatakse maakonnasiseseks rändeks, elukohavahetust ühest maakonnast teise nimetatakse maakondade vaheliseks rändeks. Võrreldakse aasta alguse ja lõpu elukohta.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Väikelinnaline asustuspiirkond – omavahel kõrvuti asuvad asulad, kus suurem osa elanikest elab piirkondades, kus rahvastikutihedus on vahemikus 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega klastrites on suurem kui 5000 inimest ning ei moodusta linnalist asustuspiirkonda. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid. Vt asustuspiirkond.

Välisränne – elukohavahetus üle Eesti piiri. Võrreldakse aasta alguse ja lõpu elukohta.

Väljaränne – elukoha muutus, kus eelmiseks elukohaks on Eesti riik, haldusüksus, asustusüksus või asustuspiirkond. Võrreldakse aasta alguse ja lõpu elukohta.

Isik

Eesti elanikud, kes on teinud aasta jooksul rände sündmuse.

FREIM

Statistikatöö 30101 „Rahvastik“ kahe järjestikuse aasta ja statistikatöö 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ isikud, kelle elukoht on aasta jooksul muutunud asula piiri ületavalt.

Inimeste elukoht asula täpsusel

2000–…

Ei ole rakendatav

Rännanud – arv

Aasta

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 862/2007, 11. juuli 2007, mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 311/76 võõrtöötajaid käsitleva statistika koostamise kohta

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

Komisjoni määrus (EL) nr 351/2010, 23. aprill 2010, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 862/2007 (mis käsitleb ühenduse rände- ja rahvusvahelise kaitse statistikat) sünniriigi rühmade, eelmise või järgmise alalise elukohariigi rühmade ja kodakondsuse rühmade kategooriate määratlemise osas

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Täpsustatud rahvaarv“ avaldatakse maikuus. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis“ tabelis:

RV0213U: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi, haldusjaotus seisuga 01.01.2018 ja

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikusündmused / Ränne“ tabelites RVR02–RVR09.

Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikusündmused. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid:

RVR01: Ränne haldusüksuse või asustusüksuse liigi, soo ja rände liigi järgi

RVR06: Siseränne maakonna, vanuserühma ja soo järgi ja

valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikunäitajad ja koosseis. Arhiiv“ on lõpetatud tabel:

RV0213: Rahvaarvu muutuse komponendid maakonna järgi.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 50101 „Piirkondlik areng“.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Partnerlus ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Rahvastikustatistika valemid

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut

Tartu Ülikool

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Rändeandmeid peetakse alahinnatuks, sest kõik registreeritud elukohavahetused ei tähenda tegelikku elukohavahetust ja kõik elukohavahetused ei ole registreeritud.

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Kõik andmed on avaldatud 150 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 150).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rände andmeid on avaldatud alates 2000. aastast. Ajavahemiku 2000–2007 andmed on 2007. aasta lõpu haldusjaotuse seisuga. Siis hakati rände andmeid uuesti avaldama ja tehti seda tagasiulatuvalt. Alates sellest on rände andmeid avaldatud igal aastal aasta lõpu haldusjaotuse seisu järgi. Aastad 2015–2016 arvutati ümber uue haldusjaotuse järgi ja seega ei ole alates 2015. aastast rände arvutamisel piirkonnad muutunud. Peale selle on alates 2015. aastast arvutatud omavalitsusüksuste ja omavalitsusüksuse siseste linnaliste asulate kohta erinevate üksuste piire ületavate rändesündmuste statistikat: Eesti, NUTS 3 ja maakondade piire ja nende siseseid linnalise, väikelinnalise või maalise asustuspiirkonna piire ületavad elukohavahetused.

Ajavahemikul 2000–2011 loeti rändeks rahvastikuregistris tehtud elukoha muudatust. Alates 2012. aastast võis rände lähteelukoht olla ka loenduse elukoht, kust liiguti registreeritud elukohta. Alates 2015. aastast on siserände sündmused ainult püsielanike elukohtade muutused. Välisrändes on alates 2015. aastast peale registreeritud elukohariigi vahetajate kajastatud ka registreerimata ränne – isikud, kes oma elumärkide muutuse tõttu tõenäoliselt enam ei elanud Eestis või ei olnud varem Eesti elanikud, kuid on ilmselt asunud elama Eestisse.

Kõigi rahvastikusündmuste tööde (statistikatööde 30201 „Rahvastikusündmused (RS). Abielud“, 30202 „RS. Abielulahutused“, 30203 „RS. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „RS. Ränne“, 30205 „RS. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „RS. Sünnid“) algandmete töötlemiseks kasutatakse ühtset metoodikat, mis tagab andmete omavahelise võrreldavuse. Isikuga seotud andmed (nt pereseis, rahvus, sünniriik, kodakondsus, haridus) arvutatakse keskselt ja seotakse vastava sündmuse tabeliga andmebaasis.

Ei ole rakendatav

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Rahvastikuregistrist saadakse iga kuu väljavõte eelmisel kuul end uude elukohta registreerinud isikute kohta ja andmed isiku eelmiste elukohtade kohta. Rahvastikuregistrisse kantud elamisloataotlejate ja elamisloa saanud välismaalaste andmeid täiendatakse kord aastas politsei- ja piirivalveameti andmetega elamis- ja töölubade kohta.

Elamislubade ja töölubade registrist saadakse väljavõtted elamisloataotlejate ning elamisloa- ja asüülitaotlejate kohta ning koondandmed kodakondsusmuutuste kohta.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 30101 „Rahvastik“ ja 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ andmeid.

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

Rände andmed koostatakse, kasutades statistikatöö 30101 "Rahvastik" kahe järjestikuse aasta andmeid. Lisatakse statistikatööga 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“ kogutavad andmed alla 1-aastaste rände kohta.

Ei korrigeerita

Puuduvad