Rahvastik 2015

Statistikaamet

Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond

Terje Trasberg

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

terje.trasberg [at] stat.ee

625 9353

12/05/2023

12/05/2023

Geograafilised, demograafilised, sotsiaal-majanduslikud ja etnokultuurilised andmed.

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Riikide ja territooriumide klassifikaator 2021 (RTK 2021)

Rahvuste klassifikaator 2013 (RK 2013)

Riiklik ühtne hariduse liigitus 2011 (RÜHL 2011)

Keelte klassifikaator 2020 (KK 2020)

Kodakondsusnimistu (KOD)

Ei ole rakendatav

Aastakeskmine rahvaarv – aastaalguse ja aastalõpu (järgmise aasta alguse) rahvaarvude aritmeetiline keskmine, ümardatud täisarvuni. Kasutatakse aasta jooksul toimunud sündmustega seotud kordajate arvutamisel.

Asustuspiirkond – territoriaalne üksus, mis liidab sama asustustihedusega asulaid. Asustuspiirkonnad jagunevad rahvastiku tiheduse ja rahvaarvu järgi linnalisteks, väikelinnalisteks ja maalisteks. Jaotust rakendatakse alates 2018. aastast, tagasiarvutused on tehtud kuni aastani 2015 (vt ka Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine)

Asustusüksus – vald ja linn jagunevad asustusüksusteks. Asustusüksused on asulad: linnad, külad, alevikud ja alevid.

Haldusüksus – haldusjaotusel põhinev ning seaduse ja teiste õigusaktidega kindlaks määratud staatuse, nime ja piiridega üksus, mille territooriumi ulatuses teostatakse riiklikku või omavalitsuslikku haldamist. Eesti territooriumi haldusjaotuse üksused on maakonnad, linnad ja vallad.

Haridustase – isiku kõrgeim lõpetatud haridustase. Kõrgeim haridustase esitatakse ISCED 2011 rahvusvahelise ühtse hariduse liigituse alusel.

Elukoht – piirkond või asula, kus inimene alaliselt või peamiselt elab. Kuni aastani 2015 oli kasutusel isiku ütlus- või registripõhine elukoht (sõltus uuringu metoodikast), alates 2015. aastast kasutati rahvastikuregistri järgset elukohta ning alates aastast 2022. määratakse elukoht partnerlus- ja paiknemisindeksi metoodika abil (vt ka Partnerlus ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas)

Kodakondsus – riik, mille kodanik isik on. Kodakondsust määratletakse erilise õigusliku sidemena üksikisiku ja tema riigi vahel. Kodakondsus on omandatud kas sünniga või saadud naturalisatsiooni korras avalduse või valiku alusel, abielludes või mõnel muul viisil kooskõlas riiklike õigusaktidega.

Linnaline asula – linn, vallasisene linn, alev ja alev-vald. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Linnaline asustuspiirkond – asula, kus enamik elanikest elab piirkonnas, kus rahvastikutihedus on suurem kui 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega piirkondades on suurem kui 5000 inimest. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid.

Maa-asula – alevik ja küla. Kasutati enne 2017. aastal toimunud haldusreformini kehtinud haldusjaotusega tabelites.

Maaline asustuspiirkond – asula, kus rahvastikutihedus on väiksem kui 200 inimest km2 kohta, või tihedama asustusega piirkond, mille rahvaarv jääb alla 5000 elaniku.

Põlisus – põlisus on Eesti rahvastiku jaotumine põlis- ja välispäritolu rahvastikuks. Põlisrahvastikuks loetakse Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vähemalt üks vanematest ja vähemalt üks vanavanematest on sündinud Eestis.

Välispäritolu rahvastiku moodustavad Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ei kuulu põlisrahvastiku hulka. Välispäritolu rahvastik on jaotatud esimeseks, teiseks ja kolmandaks põlvkonnaks vastavalt isiku enda, tema vanemate ja/või vanavanemate sünniriigile:

välispäritolu rahvastiku esimene põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise ja kelle vanemad on sündinud välismaal;

välispäritolu rahvastiku teine põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kes ise on sündinud Eestis, aga kelle vanemad on sündinud välismaal;

välispäritolu rahvastiku kolmas põlvkond – Eestis alaliselt elavad inimesed, kelle vanematest vähemalt üks on sündinud Eestis, aga kelle kõik vanavanemad on sündinud välismaal.

Rahvus – isiku kuuluvus rahvuste etnilisse gruppi tema enesemääratluse alusel. Lapse rahvuse määravad tema vanemad, juhul kui rahvastikuregistris puudub lapse (vanuses 0–17 aastat) rahvus, omistatakse talle ema rahvus.

Vanus – eluaastate arv täisaastates vaadeldud ajahetkel, s.t vanus viimasel sünnipäeval. Alla aastaste laste vanus on 0 aastat.

Väikelinnaline asustuspiirkond – asula, kus suurem osa elanikest elab piirkondades, kus rahvastikutihedus on vahemikus 200 kuni 1000 inimest km2 kohta ja rahvaarv sellise tihedusega klastrites on suurem kui 5000 inimest ning ei moodusta linnalist asustuspiirkonda. Piirkondade määramisel tiheduse ja rahvaarvu järgi on kasutatud ruutkaardi andmeid.

Isik

Eesti elanikud, sh Eesti kodanikud ja Eestis elavad välismaalased

FREIM

Rahvastiku laiendatud üldkogum ja administratiivsed registrid

Inimeste elukoht eluruumi täpsusel

1919–…

Ei ole rakendatav

Inimesed – arv

1. jaanuar

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 1260/2013, 20. november 2013, Euroopa rahvastikustatistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni rakendusmäärus (EL) nr 205/2014, 4. märts 2014, millega kehtestatakse ühtsed tingimused Euroopa rahvastikustatistikat käsitleva Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1260/2013 rakendamiseks seoses andmete jaotuse, tähtaegade ja muudatustega

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)

ÜRO statistikaosakond (UNSD)

Maailma Tervishoiuorganisatsioon (WHO)

ÜRO Lastefond (UNICEF)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemise põhimõtted on leitavad siit.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Pressiteade „Esialgne rahvaarv“ ilmub jaanuaris, pressiteade „Täpsustatud rahvaarv“ mais. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudised.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Demograafilised põhinäitajad“ tabelites RV045–RV06U ja

valdkonna „Rahvastik / Rahvastikunäitajad ja koosseis / Rahvaarv ja rahvastiku koosseis“ tabelites RV021–RV088.

Valdkonnas „Lõpetatud tabelid / Rahvastik. Arhiiv / Rahvastikunäitajad ja koosseis. Arhiiv“ on lõpetatud tabelid RV02111–RV092.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 30201 „Rahvastikusündmused. Abielud“, 30202 „Rahvastikusündmused. Abielulahutused“, 30203 „Rahvastikusündmused. Raseduse katkemised ja katkestamised“, 30204 „Rahvastikusündmused. Ränne“, 30205 „Rahvastikusündmused. Surmajuhtumid ja -põhjused“, 30206 „Rahvastikusündmused. Sünnid“, 41001 „Sotsiaalne tõrjutus – Laekeni indikaatorid“, 50101 „Piirkondlik areng“ ja 50201 „Säästva arengu näitajad“.

Residentsuse indeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Partnerlus ja paiknemisindeksi rakendamine rahvastikustatistikas

Rahvastikustatistika valemid

Linnalise, väikelinnalise ja maalise asustuspiirkonna tüübi ja klastrite määramine

Puuduvad

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Sotsiaalministeerium

Haridus- ja Teadusministeerium

Siseministeerium

Eesti Demograafia Instituut

Tartu Ülikool

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Vastab eeskirjadele

Hea

Ei ole rakendatav

Ei ole rakendatav

Esialgne rahvaarv avaldatakse hiljemalt 23 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 23), täpsustatud ja aastakeskmine rahvaarv ning osad lõiked avaldatakse 140 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 140). Kõik täpsustatud rahvaarvu andmed on avaldatud 250 päeva pärast aruandeaasta lõppu (T + 250).

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Rahvastiku andmeid on maakondade kaupa avaldatud alates 1990. aastast. Maakonna piirid on muutunud kaks korda. Andmetes väljendub see aastates 1999‒2000, mil Lääne-Viru maakond suurenes ja Järva maakond vähenes. Muutus toimus tegelikult 2005. aastal, kuid loenduste vahelisel ajavahemikul tehtud ümberarvutuste käigus nihkus see loenduse aastale – 2000. Teine muutus oli seotud 2017. aasta haldusreformiga, mil muutusid enamiku maakondade piirid. Uue haldusjaotuse piiride järgi on tehtud ümberarvutused alates 01.01.2015 rahvaarvust (2015 andmed on arvutatud indeksipõhise metoodikaga, varasemad andmed on REL 2011 ja sündmusstatistika järgi). Omavalitsusüksuste rahvaarvud on jooksvas statistikas avaldatud alates aastast 2000. Ajavahemiku 2000–2011 omavalitsuste piiride muutused arvutati ümber loendusaegsesse seisu, sest loenduste vahelise ajavahemiku andmed arvutati ümber. Alates 2012. aastast ei ole liitunud omavalitsusüksuste statistika võrreldav, sest kui valla nimi ei muutunud, siis jätkus andmebaasis selle omavalitsusüksuse andmerida. Nende muutuste käsitlemisel tuleb kasutada EHAKi (Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator) muudatuste ülevaadet. Alates 2015. aastast on kõik andmed ümber arvutatud uue ehk 2017. aasta haldusreformi järgse seisuga. Geograafilise võrreldavuse juures on oluline sündmus ka 2015. aastal toimunud metoodika üleminek loendusel märgitud elukohalt rahvastikuregistri järgse elukoha kasutamisele. Viimane oluline metoodika muudatus toimus aastal 2022, kui elukoha määramiseks võeti kasutusele paiknemis- ja partnerlusindeksi metoodika. Partnerlus- ja paiknemisindeks määrab elukoha riigi registritesse teada antud elukoha-aadressi(de) ning igapäevategevustega (kooli, lasteaia, töökoha vms) seotud asukohtade järgi.

Rahvastikustatistika alus oli enne 2012. aastat rahvaloendus ja loenduste vahelisel ajal lisati iga aasta sünnid, surmad ja elukohavahetused (ränne). Pärast järgmise rahvaloenduse toimumist arvutati vahepealsete aastate andmed tegelikkuse järgi ümber.

Alates 2000. aasta rahvaloendusest on rahvastiku arvestuses loendatud isikutele lisatud alakaetus – ümberarvutustega saadi 2000. aasta 1. jaanuari täpsustatud rahvaarv, mis oli 31 200 inimese võrra suurem loendatud isikute arvust. Kuna seda tehti alles pärast 2011. aasta loendust ja varasemat ajavahemikku (1989‒1999) ei ole ümber arvutatud, siis on andmetes 1999. ja 2000. aastat võrreldes metoodikast tulenev hüpe. 2012. aasta rahvaarv on 2011. aasta loenduse rahvaarv, millele on alakaetuse tõttu lisatud 30 760 inimest. Alates 01.01.2012 tehakse rahvastikustatistikat isiku järgi: aasta alguse rahvastikule lisatakse ainult Eesti püsielanike sündmused (sünd, surm ja elukohavahetus). Alates 01.01.2015 hakkas statistikaamet rahvastikuanalüüsi tegema uue meetodi ehk residentsuse indeksi järgi. Ülemineku tõttu selgus, et uue metoodika kohaselt elas sel hetkel Eestis 1599 inimest rohkem ja seetõttu rahvaarv veidi suurenes. See ei tulenenud ühe aasta sündmustest, vaid need isikud olid pärast loendust Eestisse sisse rännanud.

Kõigi rahvastikusündmuste kohta kogutakse teavet samadel alustel, seega on võimalik ka valdkonnaülene analüüs

Ei ole rakendatav

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eesti rahvastikuregister ja muud riiklikud registrid

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Ei kasutata

Aasta

Administratiivandmed saadakse X-tee, FTP-serveri ja e-posti kaudu.

Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega.

Rahvaarv moodustatakse isikupõhiselt, kasutades kindla meetodi abil (residentsuse indeks) erinevates registrites sisalduvaid andmeid. Residentsuse indeksi põhjal leitakse iga inimese puhul tõenäosus, kas ta elab Eestis. Iga inimese kohta vajaminevad tunnused leitakse, kasutades erinevaid registreid kindla prioriteedi järgi.

Ei korrigeerita

Puuduvad