Loomemajandus 2013

Statistikatöö nimetus	Loomemajandus
Statistikatöö kood	40416
Eesmärk	Anda teavet Eesti loomemajanduse ettevõtete majandustegevuse ja sellega seotud näitajate kohta
Statistikatöö alus	Riigisisene tellimus
Otsekohalduv õigusakt	Puudub
Rahvusvahelised organisatsioonid	Eurostat (Euroopa Liidu statistikaamet)
Korduvus	2013, 2014, 2015, 2016, 2017, 2018, 2019, 2020

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Rahvastiku- ja sotsiaalstatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Maali Käbin
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 18, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	maali.kabin [at] stat.ee
1.7. Telefon	652 9315

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	07/10/2020
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	07/10/2020

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Loomemajanduse ettevõtted ja organisatsioonid valitsemissektoris, mittetulundussektoris, eraettevõtluses ja füüsilisest isikust ettevõtjad Ettevõtete (üksuste) arv, käive, tööhõive kultuurisektoris Kultuuri rahastamine
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Omanike liigitus (OL) Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008) Ametite klassifikaator 2008 (AK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Kultuurisektor ja kultuuritöötajad väljaspool kultuurisektorit
3.4. Mõisted ja määratlused	Kogu kultuuritööhõive arv – kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes töötasid uuringunädalal kultuurisektoris või tegid kultuuritööd väljaspool seda (töötasid mõnes kultuuriametis väljaspool kultuurisektorit) vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt. Kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives – kogu kultuuritööhõive osatähtsus tööhõives näitab kultuuritööhõive osatähtsust ja tasakaalu kogu tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt. Kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives – kolmanda taseme haridusega töötajate osatähtsus kultuuritööhõives näitab kõrgharidusega töötajate osatähtsust ja tasakaalu kogu kultuuri tööhõives. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt. Kultuuritööhõive soo järgi – tööhõive soo järgi näitab meeste ja naiste arvu ning tasakaalu kultuuritööhõives. Osatähtsust väljendatakse ka ühe poole, näiteks naiste osatähtsuse esitamisega, samal ajal kui teine osa viitab vastaspoolele. Kogu kultuuritööhõive hõlmab vähemalt 15-aastaseid elanikke, kes uuringunädalal töötasid kultuurisektoris või mõnes kultuuriametis väljaspool seda vähemalt ühe tunni ja said selle eest tasu palgatöötaja, ettevõtja või vabakutselisena, töötasid otsese tasuta pereettevõttes või oma talus või kellel oli töökoht kultuurisektoris või mõnel kultuurialal väljaspool kultuurisektorit, aga kes ajutiselt ei töötanud. Nende hulka ei ole arvatud inimesi, kes tegid kultuuritööd põhitöö kõrvalt. Kultuuri lisandväärtus – kultuuri lisandväärtus näitab kultuurisektori toodete ja teenuste tootmisprotsessis lisandunud väärtust. Lisandväärtus on toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine. Kultuurisektori ettevõtete müügitulu – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused. Kultuurisektori ettevõtete müügitulu osatähtsus kogu ettevõtluses – kultuurisektori ettevõtete müügitulu on kõikide, nii põhi- kui ka kõrvaltegevusena valmistatud toodete, teenuste ja kaupade müügist saadud või saadaolev müügitulu. Kultuurisektori üksuste arv kogumajanduses – käitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide koguarvu. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused. Kultuurisektori üksuste osatähtsus kogumajanduses – näitaja kajastab kultuurisektori ettevõtete ja organisatsioonide osatähtsust kõigi ettevõtete ja organisatsioonide seas. Ettevõtted on äriühingud. Organisatsioonid on kasumitaotluseta üksused ehk mittetulundusühingud, sihtasutused, riigiasutused ja kohaliku omavalitsuse asutused.
3.5. Statistiline üksus	Ettevõte Isik
3.6. Statistiline üldkogum	Kultuuri valdkonnas tegutsevad juriidilised isikud, FIEd, kultuuritöötajad FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud ja kultuuri valdkonnas tegutsevate majandusüksuste loend Rahvastikuregistris registreeritud aadressidel elavad leibkonnad ja nende liikmed vanuses 15–64
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2000–…
3.9. Baasperiood	Arvutuste aluseks on andmed alates 2001. aastast

4. Mõõtühik

Kultuuriettevõtted ja -asutused – arv, osatähtsus

Kultuuri tööhõive – arv, osatähtsus

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat), ESSnet Culture

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/76709.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	http://www.stat.ee/avaldamiskalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Sotsiaalelu / Kultuur“.
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.
10.5. Muu levitamine	Ei kasutata
10.6. Metoodikadokumendid	ESSnet-Culture Final Report, Eurostat (2012) http://ec.europa.eu/culture/news/20121026-ess-net_en.htm http://ec.europa.eu/culture/our-policy-development/documents/ess-net-report-oct2012.pdf
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused

Kultuuriministeerium

Eesti Konjunktuuriinstituut

Tallinna Ülikooli Eesti tuleviku-uuringute instituut

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on Statistikaameti veebilehel http://www.stat.ee/statistikatood.

12.2. Tarbijate rahulolu

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

12.3. Täielikkus

Administratiivandmete kasutamine tagab täieliku kaetuse ja ajakohasuse. Tööjõu-uuringu andmed on täielikud ja vastavad Euroopa Komisjoni tööjõu-uuringu määrusega nõutud andmekoosseisule.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus

Lähteandmete täpsust kontrollitakse andmeallikate metoodika usaldusväärsusele ja metoodilistest soovitustest kinnipidamisele antud hinnangu alusel.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

13.2. Valikuviga

Ei ole rakendatav

13.3. Valikust sõltumatu viga

Registrisse andmeid kandvad inimesed võivad teha sisestamisel vigu, mida on võimatu avastada. Asutused ei pruugi korrektselt iga aasta kõiki andmeid uuendada.

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Andmed on ajakohased
14.2. Õigeaegsus	Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Väljundi koostamisel on lähtutud Euroopa Liidu riikide ühtlustatud kultuuristatistika (ESSnet Culture) metoodikast. Kõik Euroopa Liidu riigid ei pruugi (veel) avaldada sama metoodika järgi koostatud andmeid, mistõttu võib võrreldavus piirduda mõne riigiga.
15.2. Ajaline võrreldavus	Andmed on ajaliselt võrreldavad.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Statistika võrdlemisel teistest allikatest pärit andmetega tuleb arvestada metoodika, eriti kogumisinstrumendi erinevusi.
15.4. Sisemine sidusus	Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö maksumus 2,6 tuhat eurot (2018. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted	Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.
17.2. Andmete revisjoni praktika	Ei ole rakendatav.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Ei kasutata ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Haridus- ja Teadusministeeriumi Eesti Hariduse Infosüsteemist (EHIS) saadakse haridusandmed. Riigi Tugiteenuste Keskuse saldoandmike infosüsteemist saadakse andmed riigi kultuurisektori kulutustest. LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Kasutatakse statistikatööde 20902 „Majandusüksuste statistika“, 21409 „Sisend-väljundtabelid“, 40203 „Leibkonna eelarve uuring“ ja 40701 „Tööjõu-uuring“ andmeid.
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Ei ole rakendatav
18.4. Andmete valideerimine	Andmeid võrreldakse eelmiste perioodide andmetega. Kontrollitakse, kas kõik veerud on nõuetekohaselt täidetud.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile, erinevate statistiliste mõõdikute, nt keskmine, mediaan, dispersioon jne, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad