Loomakasvatuse aastastatistika 2013

Statistikaamet

Majandus- ja keskkonnastatistika osakond

Anton Kardakov

Juhtivanalüütik

Tatari 51, 10134 Tallinn

anton.kardakov [at] stat.ee

53345697

30/08/2025

30/08/2025

Aastaandmed: loomakasvatussaaduste (liha, piim, munad, vill, mesi, vaha) tootmine aruandeaastal, loomade (veised, sead, lambad, kitsed, linnud) arvu muutumine aruandeaastal, karusloomakasvatus (arv, müüdud nahad ja nende hind); maheloomade ja -lindude arv, maheloomakasvatustoodang

Kvartaliandmed: veiste, sigade, lammaste, kitsede ja lindude arv kvartali viimasel päeval; liha-, piima- ja munatoodang

Kuuandmed: kokkuostetud loomade arv, neist saadud liha ja rupsid, nende maksumus; tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade arv ja neist saadud liha

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Kombineeritud nomenklatuur (Intrastat) (KN)

Põllumajanduslikud majapidamised, põllumajanduslikud väikeüksused

Karusloomakasvatajad

Mahepõllumajandustootjad

Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted

Ettevõte – ettevõte koosneb ühest või mitmest äriühingust (aktsiaseltsist, osaühingust, usaldusühingust, täisühingust, tulundusühistust) või välismaa äriühingu filiaalist või füüsilisest isikust ettevõtjast.

Härjad – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreeritud isased veised.

Keskmine munatoodang kana kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) muneja kana kohta saadud mune.

Keskmine piimatoodang lehma kohta – keskmiselt kvartalis (aastas) piimalehma kohta lüpstud piim.

Kokkuost – Eesti põllumajandustootjatelt kokku ostetud loomad ja linnud.

Lamba- või kitseliha – tapetud lamba või kitse jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist, nülgimist ning siseelundite (v.a neerud, neerurasv), pea (kuklaluu ja esimese kaelalüli vahelt), jalgade (kämbla- või kanna-pöialiigesest), saba (kuuenda ja seitsmenda sabalüli vahelt) ja suguelundite (ka udar) eemaldamist.

Lehmad – vähemalt üks kord poeginud piima- ja lihaveised.

Lehmmullikad – poegimata noorveised.

Lihatoodang – liha ja lihatoodete tootmise ning töötlemise ettevõtetele (tapamajadele) või kokkuostjatele tapaks, k.a ekspordiks (väljavedu Eestist nii väljapoole Euroopa Liitu kui ka teistesse Euroopa Liidu riikidesse) müüdud ning majapidamistele kuuluvates tapapunktides tapetud või teenustööna mujal tappa lastud loomade liha.

Linnud – igat liiki linnud.

Loomühik (LÜ) – standardne mõõtühik, mis võimaldab koondada andmeid eri liiki loomade ja lindude kohta. Loomühikud määratakse kindlaks üksikute loomakategooriate söödavajaduse alusel. Ühele loomühikule vastab piimalehm, teiste loomade koefitsiendid on väiksemad (nt lihaveis – 0,8; nuumsiga – 0,3; broiler – 0,007). Loomühikute koefitsiendid on kehtestatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) nr 2018/1091.

Mahepõllumajandus – mahepõllumajandusseaduse jt õigusaktide nõuetele vastav, keskkonda säästev ja looduslikku tasakaalu säilitav põllumajandussaaduste tootmine. Mahepõllumajanduslikel majapidamistel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus (mahemärgi kasutuse luba või registreeritud aeg mahepõllumajanduslikule tootmisele üleminekuks).

Maksumus – kokkuostuhinnas ilma käibemaksuta.

Munejate kanade keskmine arv – munejate kanade söötmispäevade arv aruandekvartalis(-aastas) jagatud aruandekvartali(-aasta) kalendripäevade arvuga.

Muu lehm – nuumale pandud lehm, ammlehm ja lihatõugu lehm.

Nuumsiga – siga, kelle eluskaal on vähemalt 50 kg, sh tapakuldid ja -emised.

Piimalehm – piima tootmiseks peetav lehm.

Piimalehmade keskmine arv – piimalehmade söötmispäevade arv aruandekvartalis(-aastas) jagatud aruandekvartali(-aasta) kalendripäevade arvuga.

Pullid – vasikate ja noorloomade hulka mittekuuluvad kastreerimata isased veised.

Põllumajanduslik väikeüksus – põllumajanduslikust majapidamisest väiksem ja Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametis (PRIA) registreerimata maakasutusega üksus, kus on vähemalt kas:

a) 50 ruutmeetrit köögiviljamaad, kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või;

b) 10 küülikut, 10 kodulindu või teisi põllumajandusloomi

või

c) kolm mesilasperet.

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes ning mille loomad on kas registreeritud PRIAs või mis ületab põllumajandusliku majapidamise lävendi.

Kuni 2019. aastani oli põllumajandusliku majapidamise lävend:

– vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

– alla ühe hektari kasutatavat põllumajandusmaad ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt müügiks.

Alates 2020. aastast on põllumajandusliku majapidamise lävend vähemalt:

– 5 hektarit kasutatavat põllumajandusmaad;

- 2 hektarit põllumaad;

- 0,5 hektarit kartulit;

- 0,5 hektarit köögivilja ja maasikat;

– 0,2 hektaril kasvatatakse ravim- ja maitsetaimi, lilli ja ehistaimi, seemneid, asub puukool;

– 0,3 hektarit viljapuu- ja marjaaedasid, muid püsikultuure (v.a puukoolid);

– 100 m2 katmikalasid

või

– 1,7 loomühikut põllumajandusloomi.

Põllumajandustootja – juriidiline või füüsiline isik või selliste isikute rühm, kelle põllumajandusettevõte asub Eestis ning kes tegeleb põllumajandusega.

Rupsid – süda, kopsud, maks ja keel (v.a lamba- ja kitsekeel).

Sealiha – tapetud sea jahutatud lihakeha mass pärast veretustamist ning neerude, neerurasva ja muude siseelundite, harjaste, suguelundite, keele, vahelihase ja sõrgade eemaldamist.

Sertifitseeritud mahepõllumajandustoodang – põllumajandussaadused, mis on saadud üleminekuaja läbinud põllumajandusmaalt või sertifitseeritud maheloomakasvatusest ja mida võib märgistada mahemärgiga.

Tegevusloaga lihakäitlemisettevõte – vastavalt toiduseadusele korraldab kõikide ettevõtete tunnustamist Põllumajandus- ja Toiduamet. Tunnustamine on menetlus, mille käigus hinnatakse ja kinnitatakse toitu käitleva ettevõtte või selle osa vastavust toiduseaduses, Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrustes (EÜ) nr 852/2004 ja 853/2004 ning muudes asjakohastes toidualastes õigusaktides sätestatud nõuetele.

Veiseliha – tapetud veise jahutatud lihakeha mass pärast nülgimist, veretustamist ning siseelundite, suguelundite ja nende juurde kuuluvate lihaste, udara ja udararasva, jalgade (kämbla- või kannapöialiigesest) ja pea eemaldamist.

Üleminekuaeg – üleminek muult põllumajandustootmiselt mahepõllumajanduslikule tootmisele kindlaksmääratud ajavahemikus, mille kestel kohaldatakse mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Üleminekuajal toodangut mahepõllumajanduslikuna märgistada veel ei saa.

Üleminekuaja läbinud – põllumajanduskultuuride pind ja/või loomakari, mille puhul on kindlaksmääratud ajavahemiku jooksul mindud muult põllumajandustootmiselt üle mahepõllumajanduslikule tootmisele ning mille puhul üleminekuaja kestel kohaldati ja kohaldatakse ka edaspidi mahepõllumajanduslikku tootmist käsitlevaid sätteid. Pärast üleminekuaja läbimist võib toodangut märgistada mahepõllumajanduslikuna.

Põllumajanduslik majapidamine

Ettevõte

Põllumajandusloomadega põllumajanduslikud majapidamised

Karusloomakasvatajad

Põllumajandus- ja Toiduameti tegevusloaga lihakäitlemisettevõtted

FREIM

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist majapidamised, kus on põllumajandusloomi

Põllumajanduslike majapidamiste statistilisest registrist karusloomakasvatajad

Põllumajandus- ja Toiduameti loend tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetest

Kogu Eesti

Maakonnad – ainult põllumajanduslike majapidamiste andmed

Loomade ja lindude aaastaandmed 1980–…

Loomade ja lindude kvartaliandmed ja kokkuostu kuuandmed 2004–…

Lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomade ja lindude andmed 2008–…

Mahepõllumajandusliku loomakasvatuse andmed 2013–…

Ei ole rakendatav

Loomad, linnud ja mesilaspered – arv

Liha, piima, villa ja mee tootmine; tapetud, sh kokkuostetud loomadelt saadud liha ja rupsid – tonn

Munatoodang – tükk (tuhat)

Kokkuostetud loomade maksumus – euro

Aasta

Kuu

Kvartal

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 138/2004, 5. detsember 2003, põllumajanduse arvepidamise kohta ühenduses (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 889/2008, 5. september 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 834/2007 (mahepõllumajandusliku tootmise ning mahepõllumajanduslike toodete märgistamise kohta) üksikasjalikud rakenduseeskirjad seoses mahepõllumajandusliku tootmise, märgistamise ja kontrolliga

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, 27. juuni 2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, 19. november 2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ (EMPs kohaldatav tekst)

Nõukogu direktiiv 96/16/EÜ, 19. märts 1996, piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta

MUUD ÕIGUSAKTID

Komisjoni otsus, 18. detsember 1996, millega kehtestatakse nõukogu direktiivi 96/16/EÜ (piima ja piimatoodete statistiliste vaatluste kohta) rakendussätted (97/80/EÜ)

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

Kalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

Aasta

Kvartal

Kuu

Pressiteade „Loomakasvatus“ kord aastas. Pressiteatega saab tutvuda Statistikaameti kodulehel rubriigis Uudiskiri.

Ei avaldata

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis https://andmed.stat.ee/et/stat valdkonna „Majandus / Põllumajandus / Põllumajandussaaduste tootmine / Loomakasvatussaaduste tootmine“ tabelites:

PM09: Loomad ja linnud maakonna järgi (kvartalid)

PM10: Loomakasvatussaaduste toodang maakonna järgi (kvartalid)

PM12: Loomade ja lindude produktiivsus maakonna järgi (kvartalid)

PM161: Loomakasvatussaaduste toodang elaniku kohta

PM190: Tegevusloaga lihakäitlemisettevõtetes tapetud loomad ning neist saadud liha (kuud)

PM192: Veiste, sigade, lammaste ja kitsede kokkuost (kuud)

PM197: Sertifitseeritud maheloomakasvatus ja mahetoodang

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.

Andmed on sisendiks statistikatööle 21206 „Piim ja selle kasutamise arvepidamine“, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine“, 21209 „Põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri haldamine“ (põllumajanduslike majapidamiste statistilise registri uuendamisel) ja 21213 „Põllumajandussaaduste arvepidamine“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1165/2008, elusloomade ja liha statistika kohta ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu direktiivid 93/23/EMÜ, 93/24/EMÜ ja 93/25/EMÜ

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008R1165:ET:HTML

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CELEX:32008R1165:EN:NOT

Komisjoni määrus (EÜ) nr 617/2008, millega kehtestatakse nõukogu määruse (EÜ) nr 1234/2007 üksikasjalikud rakenduseeskirjad haudemunade ja kodulindude tibude turustusnormide kohta

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2008:168:0005:0016:EN:PDF

Data collection on organic farming statistics. Guidelines. Methodological notes

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) 1165/2008 koostatakse iga kolme aasta järel kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi aruanne

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Maaeluministeerium

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Tõenäosuslikust valikust tuleneva vea suurus on hinnatud kõikide olulisemate avaldatud näitajate korral. Valikuvead jäävad Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 1165/2008 nõutud piiridesse.

Valikust sõltumatuid vigu püütakse vähendada, täiustades pidevalt metoodikat ja uuringuprotsessi, sh minimeerides freimi ala- ja ülekaetust.

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Elusloomade arvu, tegevusloaga liha käitlemisettevõtetes tapetud loomade arvu ja nende liha ning sertifitseeritud maheloomakasvatuse andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat. Eesti tasemel on andmed võrreldavad maakondade lõikes.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Loomade ja lindude produktiivsuse hulgas on kuni 2017. aastani kajastatud ainult põllumajanduslike majapidamiste andmed.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga. Valdkonnaülene sidusus on tagatud, kasutades erinevate allikate samu näitajaid. Loomakasvatustoodangu ja loomade kokkuostuhindade andmed on sisendiks põllumajanduse majandusarvestusele ning loomakasvatustoodangu andmed põllumajandussaaduste arvepidamisele (koguseline arvepidamine). Sisendina kasutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (PRIA), Põllumajandus- ja Toiduameti ning väliskaubandusstatistika andmeid.

Andmete sisemise sidususe tagab ühtse metoodika kasutamine nii andmete kogumisel kui andmete agregeerimisel. Kõrgema taseme koondandmed arvutatakse detailsete andmete alusel vastavalt määratud protseduuridele. Lihatoodangu andmed on arvutuslikud.

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 202

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Loomakasvatus. Karusloomad 1;

Loomade kokkuost 0,5;

Loomakasvatus. Haudurite kasutamine 0,5;

Loomakasvatus. Linnud 0,5

(2022. aasta andmed)

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Loomakasvatuse aastaandmete saamiseks koostatakse üldkogumid ja valimid iga loomaliigi kohta eraldi. Küsimustikega kogutakse kord aastas andmeid neilt piimalehmadega ja kitsedega majapidamistelt, kellel on Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustus piimatoodete valmistamiseks. Karusloomade aastaandmeid kogutakse kõigilt karusloomakasvatajatelt. Suurimatelt kodulindudega majapidamistelt (vähemalt 500 kodulindu) kogutakse andmeid kord kvartalis.

Loomade kokkuostu andmeid kogutakse kuuliselt kõigilt Põllumajandus- ja Toiduameti tunnustatud lihakäitlemise ettevõtetelt, kus loomi kokku ostetakse. Haudurite andmeid kogutakse kuuliselt kõigilt hauduritega ettevõtetelt.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Eesti Põllumajandusloomade Jõudluskontrolli AS veebilehelt saadakse piimatoodangu andmed lehma kohta.

Põllumajandus- ja Toiduameti mahepõllumajanduse registrist saadakse mahepõllumajandusliku loomakasvatuse koondandmed. Põllumajandus- ja Toiduametilt saadakse ka põllumajandusloomade tapaandmed ja meetoodangu andmed.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse põllumajandusloomade registris olev veiste, lammaste, kitsede, sigade ja mesilasperede arv ning loomade puhul arvu muutused põhjuse järgi.

Põllumajandusuuringute Keskuselt saadakse lambavilla ja piima koondandmed.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatööde 21216 „Põllumajanduslike väikeüksuste arvestus“ ja 22303 „Kaupade väliskaubandus“ (elusloomade sisse- ja väljavedu) andmeid.

Aasta

Kvartal

Kuu

Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise andmete esitamise iseteeninduskeskkonna kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave on Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud.

Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikega „Loomakasvatus. Karusloomad“, „Loomakasvatus. Kitsepiim ja tooted“, „Loomakasvatus. Piim“, kvartaliküsimustikuga „Loomakasvatus. Linnud“ ja kuuküsimustikega „Loomade kokkuost“ ja „Loomakasvatus. Haudurite kasutamine“.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide, muude uuringute andmete ja administratiivsete andmeallikatega.

Loomakasvatuse andmete koostamisel kasutatakse andmekogu andmeid ja nende puudumisel uuringupõhiseid lähteandmeid. Lisaks kasutatakse väliskaubanduse andmeid ja vajadusel mudelipõhiseid arvutusi.

Aruande esitamata jätnud põllumajanduslike majapidamiste andmed asendatakse eelmise perioodi või keskmiste andmetega.

Väikeüksuste andmed on hinnangulised ja neid uuendatakse kord kümne aasta jooksul sotsiaaluuringute andmete alusel. Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja väikeüksuste andmete summeerimisel. Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile ja erinevate statistiliste näitajate, nt keskmine, arvutamine. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.

Ei korrigeerita

Puuduvad