Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (aasta) 2017

Statistikatöö nimetus	Kindlustusettevõtete majandusnäitajad (aasta)
Statistikatöö kood	21308
Eesmärk	Statistikatöö eesmärk on anda teavet kindlustusettevõtete tööjõu, põhivara, finantstulude-kulude ja tehniliste eraldiste kohta Eesti majanduses. Andmeid kasutatakse sisemajanduse koguprodukti arvutamiseks, rahvamajanduskontode koostamiseks, samuti sisendiks Euroopa Liidu (EL) määrusega kehtestatud ettevõtluse struktuurstatistika uuringule.
Statistikatöö alus	EL õigusakt
Otsekohalduv õigusakt	Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)
Rahvusvahelised organisatsioonid	Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)
Korduvus	2016, 2017, 2018, 2019, 2020, 2021

1. Kontaktandmed

1.1. Organisatsioon	Statistikaamet
1.2. Kontaktisiku struktuuriüksus	Majandus- ja keskkonnastatistika osakond
1.3. Kontaktisiku nimi	Egle Loorits
1.4. Kontaktisiku ametinimetus	Analüütik
1.5. Postiaadress	Narva mnt 20, 51009 Tartu
1.6. E-posti aadress	egle.loorits [at] stat.ee
1.7. Telefon	625 9300

2. Metaandmete uuendamine

2.1. Metaandmed viimati kinnitatud	10/02/2023
2.2. Metaandmed viimati uuendatud	10/02/2023

3. Statistika esitus

3.1. Andmete kirjeldus	Kindlustusettevõtete bilanss, kasumiaruanne, materiaalne ja immateriaalne põhivara, kinnisvarainvesteeringud ja finantstulud ja -kulud
3.2. Kasutatud klassifikaatorid	Eesti majanduse tegevusalade klassifikaator 2008 (EMTAK 2008)
3.3. Sektorite kaetus	Finantssektor
3.4. Mõisted ja määratlused	Elukindlustus – kindlustustegevuse põhiliike, mille puhul kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise või surma korral vastavalt temaga sõlmitud lepingule maksma kokkulepitud summa kas ühekordse maksena (kapitalikogumiskindlustus) või perioodiliste maksetena. Elukindlustuse liigid on: surmajuhtumi kindlustus, kapitalikogumiskindlustus, sünni- ja abiellumiskindlustus, pensionikindlustus, investeerimisriskiga elukindlustus, lisakindlustus jm. Kahjukindlustus – kõik kindlustustegevuse liigid, v.a elukindlustus. Kahjukindlustuse liigid on: liikluskindlustus, õnnetusjuhtumi- ja haiguskindlustus, reisikindlustus, sõidukite kindlustus, transporditavate kaupade kindlustus, varakindlustus, sõiduki valdaja vastutuskindlustus, tsiviilvastutuskindlustus, rahalise kaotuse kindlustus jm. Tehnilised eraldised – kehtivatest lepingutest tulevikus potentsiaalselt väljamaksmisele kuuluvate kahjunõuete katteks arvestatud summa. Investeerimisriskiga elukindlustuslepingute investeeringud – investeeringud, mis on seotud investeerimisriskiga elukindlustuslepingutega ja mille väärtusest ja tulukusest sõltuvad nendest lepingutest tulenevad kindlustusandja kohustused.
3.5. Statistiline üksus	Kindlustusselts
3.6. Statistiline üldkogum	Registreeritud kindlustusseltsid FREIM Majandusüksuste statistilisest registrist moodustatud loend tegutsevatest kindlustusettevõtetest
3.7. Vaadeldav piirkond	Kogu Eesti
3.8. Ajaline kaetus	2007–…
3.9. Baasperiood	Ei ole rakendatav

4. Mõõtühik

Rahalised näitajad – euro

Töötajad – arv

5. Vaatlusperiood

Aasta

6. Õiguslik alus

6.1. Õigusaktid ja muud kokkulepped

OTSEKOHALDUVAD ÕIGUSAKTID

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 549/2013, 21. mai 2013, Euroopa Liidus kasutatava Euroopa rahvamajanduse ja regionaalse arvepidamise süsteemi kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 716/2007, 20. juuni 2007, välismaiste tütarettevõtete struktuuri ja tegevust käsitleva ühenduse statistika kohta (EMPs kohaldatav tekst)

Komisjoni määrus (EÜ) nr 250/2009, 11. märts 2009, millega rakendatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrust (EÜ) nr 295/2008 seoses NACE Rev.1.1 ja NACE Rev.2 klassifikaatori näitajate määratluste, andmete edastamise tehnilise vormingu, topeltaruandluse nõuetega ja ettevõtluse struktuurstatistika suhtes lubatavate eranditega (EMPs kohaldatav tekst)

MUUD ÕIGUSAKTID

Puuduvad

MUUD KOKKULEPPED

Euroopa Liidu statistikaamet (Eurostat)

7. Konfidentsiaalsus

7.1. Konfidentsiaalsuspoliitika	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 32, 34, 35 ja 38 sätestatud nõuetest.
7.2. Konfidentsiaalsete andmete käitlemine	Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord. Täpsemalt Statistikaameti kodulehel rubriigis Õigusaktid.

8. Avaldamispõhimõtted

8.1. Avaldamiskalender	Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).
8.2. Juurdepääs avaldamiskalendrile	Kalender
8.3. Tarbijate juurdepääs	Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00.

9. Levitamissagedus

Aasta

10. Kättesaadavus

10.1. Pressiteated	Ei avaldata
10.2. Väljaanded	Ei avaldata
10.3. Andmebaas	Ei avaldata
10.4. Juurdepääs üksikandmetele	Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 33, 34, 35, 36 ja 38 sätestatud nõuetest. Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord.
10.5. Muu levitamine	Andmed on sisendiks statistikatööle 21401 „Rahvamajanduse arvepidamine (aasta)“, 21405 „Rahvamajanduse arvepidamine (kvartal)“ ja 21407 „Sektorikontod“.
10.6. Metoodikadokumendid	Euroopa rahvamajanduse arvepidamise süsteem 2010 (ESA 2010) http://ec.europa.eu/eurostat/web/esa-2010 Kindlustustegevuse seadus https://www.riigiteataja.ee/akt/104122019008
10.7. Kvaliteedidokumendid	Puuduvad

11. Kvaliteedijuhtimine

11.1. Kvaliteedi tagamine

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudelit ja Euroopa statistika tegevusjuhist ning sellega seotud Euroopa statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistikku ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse § 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid“ nõuetest.

11.2. Kvaliteedi hindamine

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Andmed on vastavalt ESA 2010 metoodikale kogutud ja töödeldud. Andmete aegread on korrastatud ning asjakohaselt säilitatud.

12. Asjakohasus

12.1. Tarbijate vajadused	Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium
12.2. Tarbijate rahulolu	Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad Statistikaameti kodulehel rubriigis Tarbijauuringud.
12.3. Täielikkus	Finantssektori arvepidamine vastab ESA 2010 nõuetele.

13. Täpsus ja usaldusväärsus

13.1. Üldine täpsus	Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava täpsuse.
13.2. Valikuviga	Ei ole rakendatav
13.3. Valikust sõltumatu viga	Ei mõõdeta

14. Ajakohasus ja õigeaegsus

14.1. Ajakohasus	Statistikaamet andmeid ei avalda. Andmed saadetakse Eurostati 18 kuud pärast aruandeaasta lõppu.
14.2. Õigeaegsus	Andmed on edastatud õigeaegselt.

15. Võrreldavus ja sidusus

15.1. Geograafiline võrreldavus	Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu riikide andmetega, sest kasutatakse ühtset metoodikat, mõisteid ja definitsioone.
15.2. Ajaline võrreldavus	Ühtse metoodika järgi koostatud aegread algavad 2003. aastast.
15.3. Valdkonnaülene sidusus	Ei ole rakendatav
15.4. Sisemine sidusus	Ei ole rakendatav

16. Kulud ja koormus

Statistikatöö aruannete täitmise aeg kokku, tundi: 34

Aruannete keskmine täitmise aeg, tundi aruande kohta:

Kindlustus 1,8

(2022. aasta andmed)

17. Andmete revisjon

17.1. Andmete revisjoni põhimõtted

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti kodulehel rubriigis Riikliku statistika levitamise põhimõtted.

17.2. Andmete revisjoni praktika

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema info laekumisel.

Plaanipärased revisjonid toimuvad juunis eelmise aasta andmete kohta.

18. Statistiline töötlemine

18.1. Lähteandmed	UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED Objektide arv üldkogumis on 19. Vaadeldakse kõikselt. ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED Ei kasutata LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST Ei kasutata
18.2. Andmete kogumise sagedus	Aasta
18.3. Andmete kogumine	Andmeid kogutakse ja küsimustike laekumist jälgitakse veebipõhise elektroonilise andmete esitamise kanali eSTAT kaudu. Küsimustikud on disainitud vastajale iseseisvaks täitmiseks veebikeskkonnas ning sisaldavad juhiseid ja kontrolle. Küsimustikud ja andmete esitamisega seotud teave asub Statistikaameti veebilehel rubriigis Küsimustikud. Andmeid kogutakse riikliku statistika aastaküsimustikuga „Kindlustus (aasta)“.
18.4. Andmete valideerimine	Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelmiste perioodide ja muude uuringute andmetega.
18.5. Andmete koostamine	Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Arvutatakse muutujad ja statistilised üksused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel. Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab lisanäitajate arvutamist.
18.6. Korrigeerimine	Ei korrigeerita

19. Märkused

Puuduvad