Otsingu tulemused

Mis uuring see on? Tööjõu-uuring hindab Eesti tööturu olukorda ja annab ülevaate siinsete elanike majanduslikust aktiivsusest, tööhõivest ja tööoludest. Tööjõu-uuring on Eesti vanim ja suurim kogu aasta toimuv isiku-uuring. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Statistikaamet korraldab Eesti tööjõu-uuringut alates 1995. aastast. Uuringu põhitellija on Eurostat ja seda korraldatakse rahvusvaheliselt. Tööjõu-uuringu andmeid vajavad sotsiaalministeerium ning majandus- ja kommunikatsiooniministeerium. Kui sageli uuringut korraldatakse? Alates 2000. aastast kogutakse andmeid kogu aasta

Valitsemissektori rahandusstatistika hoiab silma peal riigi ehk meie ühise raha kasutamisel. Eestis on valitsemissektor jaotatud kolmeks: keskvalitsus, kuhu kuuluvad riigieelarvelised asutused ja eelarvevälised fondid, sihtasutused ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud; kohalikud omavalitsused ehk linna- ja vallavalitsused koos allasutustega; sotsiaalkindlustusfondid: haigekassa ja töötukassa. Valitsemissektori rahanduse statistikas avaldame valitsemissektori rahanäitajaid, nagu maksulaekumised, valitsemissektori tulud, kulud ja võlg. Valitsemissektori rahandusstatistikast saab teada, kui

Finantsvaldkond on kiiremini kasvavaid ja arenevaid valdkondi maailmas. Finantsasutused valitsevad fonde, investeerivad või haldavad varasid ja aktsiaid, osutavad liisinguteenust, annavad laenu, tegelevad pandimajadega või annavad finantsnõu. Finantsettevõtetega puutuvad kokku peaaegu kõik inimesed näiteks arvelduskontot kasutades, raha hoiustades või pensioniks kogudes, kodu, auto vm ostmiseks pangalt laenu küsides. Krediidiasutuste, makse- ja arveldussüsteemide, hoiu-laenuühistute ning liisinguettevõtete statistikat kogub ja avaldab Eesti Pank. Pangandus-, krediidi-, investeerimise- ja

Tööealine rahvastik jaguneb üldjoontes kolmeks: töötajad ehk tööga hõivatud, töötud ja majanduslikult mitteaktiivsed. Töötajad ja töötud kokku moodustavad majanduslikult aktiivse rahvastiku ehk tööjõu. Aktiivne tööotsimine on igasugune tegevus selleks, et tööd leida või alustada ettevõtlust. Mitteaktiivse rahvastiku hulka kuuluvad need, kes ei soovi või ei saa töötada, näiteks koduperenaised, mittetöötavad õppurid, puuetega inimesed jt. Tööturustatistikast saab ülevaate Eesti tööturu olukorrast, näiteks sellest: kui suur on tööhõive; kui palju on palgatöötajaid ja mis ametialadel nad töötavad