Otsingu tulemused

Tere tulemast usaldusväärsete andmete uude koju! Statistikaameti uus veebileht on kasutajasõbralikum ja üles ehitatud kolmele sambale: statistika avastamine; andmete esitamine; info statistikaameti kohta. Veebilehe peamised uuendused Veebilehe menüü on loodud vastavalt kasutajagruppidele, et huvitav info oleks hõlpsalt ja kiirelt leitav. Avasta statistikat valiku alla on koondatud andmebaas ja välja toodud olulisemad andmed ehk põhinäitajad valdkondade kaupa, näiteks majandus, keskkond, rahvastik. Põhinäitajate all on ka uuenenud versioon valmistabelitest, kus on nüüd info interaktiivsemalt

Statistikaameti andmetel veeti 2015. aastal Eesti sadamate kaudu ligi 35 miljonit tonni kaupa ja raudteel 28 miljonit tonni kaupa, mis olid viimase kümne aasta madalaimad näitajad. Varasema aastaga võrreldes vähenes sadamate kaubamaht viiendiku ja raudteel ligi neljandiku võrra.

Statistikaameti esialgsetel andmetel oli jaekaubandusettevõtete müügitulu 2020. aastal kokku ligi 7,7 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga suurenes müügitulu püsivhindades 4%.

Kolmandas kvartalis jätkus Eesti põllumajanduses tootmismahtude suurenemise trend. Statistikaameti esialgsetel andmetel toodeti piima 4% ja liha 6% rohkem kui aasta eest. Keskmine piimatoodang lehma kohta suurenes 4%, piima kokkuostuhind langes aga 8%.

Töökoha valikul on arvestatav mõjutaja palk, mis sõltub nii regioonist, ametist kui ka tööandja peamisest tegevusalast. Ametirühmade sees leidub aga tegevusalade lõikes suuri palgaerinevusi. Neist parema ülevaate saamiseks uurisime 2020. aasta esimese kvartali mediaanpalkasid.

Statistikaamet osaleb Eurostati suurandmete katseprojektis, mille raames uuritakse elektri kaugmõõtjate andmete potentsiaalset kasutamisvõimalust riikliku statistika tootmisel. Kasutades Eleringi andmelao mõõteandmeid aastate 2013–2015 kohta uuris Statistikaamet, kas elektri suurandmete põhjal saaks toota Eesti eraisikute elektritarbimise statistikat ning hinnata registripõhise rahva ja eluruumide loenduse jaoks tühjade eluruumide olemasolu.

Viimased kaks aastat on Eesti majanduses olnud üsna tormilised – suur langus, sellele järgnenud Euroopa kiireim majanduskasv ning praegune üha tuure üles võttev hinnaralli. Kuidas see on mõjutanud meie ettevõtjaid ja inimesi?

Statistikaameti andemetel oli naiste brutotunnitasu 2019. aastal 17,1% väiksem kui meestel. Sooline palgalõhe vähenes aastaga 0,9 protsendipunkti.