Otsingu tulemused

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets selgitas, et kaubavahetus Euroopa Liidu riikidega muutus mais minimaalselt – eksport kasvas 3% ja import vähenes 1%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse viidi aga 2% vähem kaupu, kuid sissevedu nendest kasvas mullusega võrreldes 54%. Viimast mõjutas riigikaitse suurtehing,“ lisas Leppmets. Mais kasvas kaupade eksport enim Singapuri ning vähenes Venemaale Mais eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (15% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu ja puittooteid (11%) ning transpordivahendeid (11%)

Täna tähistatakse rahvusvahelist keskkonnapäeva. Mais möödus aga Eestil 20 aastat Euroopa Liitu (EL-i) astumisest. Eesti ühinemine EL-iga 2004. aastal hakkas mõjutama ka keskkonnakaitses toimuvat. Investeeringuid tehti keskkonnakaitsesse 2004–2022. aastal kokku 2,4 miljardi euro ulatuses, paljuski EL-i abiga. Vaatame tänasel keskkonnapäeval, kuidas on toimimine Euroopa väärtusruumi osana mõjutanud Eesti keskkonnakäitumist viimase kahekümne aasta jooksul?

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Statistikaameti juhtivanalüütik Helga Laurmaa ütles, et 2019. aasta oktoobrile ehk viimasele tippajale jäi turistide arv tänavu siiski 5% võrra alla. Välisturiste peatus majutusettevõtetes 30 000 võrra vähem, siseturiste aga 16 000 võrra rohkem kui kriisieelse rekordaasta oktoobris. Käesoleva aasta oktoobris külastas Eesti majutusettevõtteid 143 000 välis- ja 132 000 siseturisti. „Siseturistide arv, mis on olnud tänavu enamikel kuudel mullusega võrreldes languses, pöördus oktoobris tõusule,“ täpsustas Laurmaa. Soomest reisis Eestisse ligi 58 000 turisti ehk 40% majutuskohtades peatunud

Eesti sadamaid külastas 2024. aasta esimeses kvartalis vähem laevu kui mullu samal ajal. Eestisse saabus kokku 2168 reisi- ja kaubalaeva ning siit lahkus 2151 laeva, mis on vastavalt 4% ja 5% vähem kui 2023. aasta esimeses kvartalis. Kaubamaht sadamates vähenes 10%.

Mida eelistavad Eesti inimesed õppida kutsekoolides, mida kõrgkoolides? Statistikaamet teeb eesootava õppeaasta puhul ülevaate möödunud aasta kõige popimatest erialavalikutest.

Eestis elatakse suuresti linnades, aga kas tead, kus elab kõige rohkem inimesi? Kuidas on muutunud sündimus ja kui palju on Eestis emasid? Mitu last siin elab ja millised on kõige populaarsemad nimed? Üha enam inimesi ei saa endale lubada ootamatuid kulutusi, aga kas ka kultuuri nautimine on muutunud keerulisemaks? Need ja paljud muud üllatavad avastused aitavad paremini mõista elu meie pisikeses, ent tublis riigis.

Statistikaameti andmetest selgub, et eestimaalased kasutavad internetis kõige enam panga ja e-posti teenuseid. Võrreldes mullusega on kasvanud sotsiaalmeediakasutajate arv, keda on tänavu 5,7% võrra enam.

Statistikaameti analüütik Jane Leppmets tõi välja, et kaupade eksport kasvas nii kolmandas kvartalis kui ka septembris. „Kuigi reeksport ehk kaupade taasväljavedu vähenes septembris 1% võrra, mõjutas koguekspordi kasvu positiivses suunas just Eesti päritolu kaupade väljaveo suurenemine 4% võrra. Nende kaupade osatähtsus kasvas aastases võrdluses 1 protsendipunkti võrra, moodustades koguekspordist 64% ," lisas Leppmets. Kaubavahetus kasvas oluliselt Euroopa Liidu väliste riikidega. Liikmesriikidesse eksport vähenes ning import neist jäi samaks, liiduvälistesse riikidesse kasvas eksport aga 21%

Statistikaameti juhtivanalüütiku Helle Bunderi sõnul kasvas juunis tööstustoodangu maht rohkem kui pooltes töötleva tööstuse tegevusalades, sealhulgas enamikes suuremates tegevusalades. „Olulisematest tööstusharudest kasvas puidutöötlemine (4,0%), metalltoodete (10,2%), arvutite ja elektroonikaseadmete (8,0%) ja elektriseadmete (3,2%) tootmine. Suurema osatähtsusega tööstusharudest kahanes toiduainete (5,1%) ning kummi- ja plasttoodete (4,7%) tootmine,“ ütles analüütik. Kogu töötleva tööstuse toodangust müüdi 2025. aasta juunis 64,8% välisturule. Võrreldes 2024. aasta juuniga kasvas töötlevas