Otsingu tulemused

Majutusettevõtete teenuseid kasutas 2014. aasta aprillis üle 200 000 turisti, teatab Statistikaamet. Välisturistide arv suurenes eelmise aasta aprilliga võrreldes 11% ja siseturistide 5%.

Kui kõik vajalikud andmed oleksid õigel ajal käes ja kvaliteetsed, oleks riikliku statistika tegemine puhas rõõm. Tegelikkuses on andmekogumine statistika tegemise protsessi kõige vaevalisem ja kallim osa. Sellepärast peab alati hoolikalt kaaluma, milliseid andmeid on vaja ja kuidas neid koguda.

Viimase rahvaloenduse andmetel oskab üle 130 000 eesti keelt emakeelena kõneleja mõnda murret. Üha sagedasem ümberasumine suurematesse tõmbekeskustesse toob kaasa aga murrete sulandumise kirjakeelega ning murdekõnelejate vähenemise.

Majutusettevõtetes peatus 2012. aasta aprillis 205 000 turisti, mis oli 5% rohkem kui mullu aprillis, teatab Statistikaamet.

Tööstusettevõtted tootsid 2010. aasta novembris 35% rohkem toodangut kui eelmise aasta novembris, teatab Statistikaamet. Tööstustoodangu kasvu veab endiselt peamiselt välisnõudlus, kuid ka siseturu nõudlus kasvab pidevalt.

Statistikaameti andmetel oli 2014. aasta 1. jaanuari seisuga kogurahvastikus puudega inimesi 10,7%. Puudega inimeste arv on viimasel kümnendil kasvanud, samas mõningate toetuste ja teenuste saajate ring on üsnagi kitsas.

Üle poole Eesti majanduse lisandväärtusest loodi 2015. aastal endiselt Harju maakonnas, ent erinevused maakondade majandusstruktuuris on kasvanud, teatab Statistikaamet. Kogu Eesti lisandväärtusest 69% toodeti teeninduses ja sektori osatähtsus on viimase nelja aastaga suurenenud seitsmes maakonnas.

Majanduskriisi esimene, 2008. aasta tõstis Eesti sotsiaalkaitse kogukulutusi neljandiku. Sotsiaalkaitsesse suunati kokku 2,42 miljardit eurot, mis moodustas 15% Eesti sisemajanduse koguproduktist. Sotsiaalkaitse kogukulutused näitavad kõiki summasid, mida riigis sotsiaalkaitsesüsteemi on panustatud. Kogukulutused moodustuvad sotsiaalhüvitistest ja toetuste jagamise süsteemi ülalpidamise halduskuludest, sotsiaalhüvitised omakorda jagunevad rahalisteks hüvitisteks (hüvitiste ja toetustena makstud summad) ja mitterahalisteks hüvitisteks (sotsiaalteenuste osutamiseks kulunud raha). Sotsiaalkaitse

2013. aasta jaanuaris eksporditi Eestist kaupu jooksevhindades 19% ja imporditi Eestisse 16% rohkem kui eelmise aasta jaanuaris, teatab Statistikaamet. Ekspordi ja impordi kasvu mõjutasid ühekordsed suuremahulised tehingud transpordivahenditega.