Otsingu tulemused

Tänaseks on kõik kolm Balti riiki avaldanud oma 4. kvartali SKP kiirhinnangu. Eesti majanduslangus oli 9,4, Leedus 13 ning Lätis 17,7%. Millises olukorras siis need kolm riiki, mida sageli kaugemalt vaadatakse ühe regioonina, nüüd on. Fakt on see, et vähemalt praeguseks on majanduslanguse põhi kõigis kolmes riigis jäänud seljataha. Eestis ja Leedus jäi see möödunud aasta teise, Lätis kolmandasse kvartalisse. Eestis ja Lätis toimus SKP järsem langus 2008. aasta 4. kvartalis, Leedus aga kvartal hiljem, möödunud aasta esimeses. Seega avaldavad eelkõige Eestis ja Lätis 2009. aasta 4. kvartali SKP

Statistikaameti andmetel sõitis märtsis rongiga 402 800 inimest. Võrreldes eelmise aasta märtsiga vähenes reisijate arv 42% ja võrreldes veebruariga 41%. Sõitjate arv rahvusvahelistel vedudel kahanes koguni 92% võrreldes eelmise aasta sama ajaga.

Statistikaameti esialgsetel andmetel ehitasid ehitusettevõtted 2021. aastal Eestis ja välisriikides kokku 9% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 10%.

Eurostati hinnangul vähenes 2019. aastal fossiilkütuste põlemisel tekkinud süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus Euroopa Liidu (ELi) riikidest enim Eestis. Heitkoguse langus võrreldes 2018. aastaga oli 22,1%.

Eelmisel kolmapäeval, 17. märtsil algas statistikaameti konkursi Andmepärl 2021 rahvahääletus, et välja selgitada Eesti möödunud aasta parim andmelugu ja infograafika.

Pandeemia tõttu on juba üle aasta piiratud meie liikumine, kohtumised ja puhkused, mis olid varasemalt igapäevase elu lahutamatuks osaks. Viirusest tingitud olukord jätkub, aga ühel hetkel saab see loodetavasti siiski mööda. Kas pärast pandeemiat saabub meile uus reaalsus? Kas normaalsesse ellu naastes oleme omandanud uued harjumused nii liikumise kui ka üldise elukorralduse vallas? Kuivõrd meile teada-tuntud maailm üldse taastub?

Koroonaviirusest põhjustatud eriolukorra algusest on möödunud poolteist kuud ja on sobiv aeg teha kokkuvõtteid: millised olid esimesed kriisikuud tööturul? Siinse postituse fookuses on tööturu kiirstatistika ja just töösuhete lõpetamise trendid töötamise registri (TÖRi) andmete põhjal.

Jaekaubandusettevõtete müügitulu oli septembris 618 miljonit eurot ja suurenes võrreldes eelmise aasta sama kuuga püsivhindades 4%, teatab statistikaamet.

Statistikaameti andmetel ehitasid Eesti ehitusettevõtted teises kvartalis siin ja välisriikides kokku 17% rohkem kui aasta varem. Vaid kohalikku ehitusturgu arvesse võttes suurenes ehitusmaht 18%.

Statistikaamet ootab konkursile „Andmepärl 2023“ silmapaistvaid infograafika lahendusi ja kõnekaid andmelugusid, et selgitada välja möödunud aasta säravaimad andmekäsitlused Eestis.