Otsingu tulemused

Koroonaviirusest tingitud piirangute leevendamise tulemusena arutletakse üha enam selle üle, kuidas on käinud nende inimeste käsi, kes kriisis töö kaotasid. Kas nad on leidnud endale uue töö või on endiselt tööta? Tööandjaid huvitab ka see, kui paljud aasta tagasi koondatutest võiksid olla huvitatud nende juurde tööle naasmisest.

Piima keskmine kokkuostuhind oli eelmisel aastal 316 eurot tonni eest, mis on viimase nelja aasta kõrgeim. Kui eelmise aasta alguses jäi piima hind alla 300 euro tonni eest, siis teisest poolaastast hakkas hind tõusma ja jõudis detsembriks tasemeni 358 eurot tonni eest, millest kõrgem oli hind viimati 2014. aastal. Piima kokkuostuhinna muutust kirjeldab statistikaameti analüütik Anton Kardakov.

Lõppevat andmeaastat jäävad iseloomustama üha süngemaks kiskuvad majandusnäitajad ning tehisintellekti jõuline pealetung. Statistikaameti peadirektor Urmet Lee selgitab, mis on andmete tuumväärtus ning kuhu statistika tegemine liigub.

Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millisest riigist jõuab meieni kõige rohkem maasikaid? Uuenenud välimusega väliskaubanduse rakendus valiskaubandus.stat.ee annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele.

Toimeaine kogusesse ümberarvestatuna turustati Eestis 2022. aastal 777 tonni taimekaitsevahendeid, mis on kuuendiku võrra vähem kui eelneval aastal ja ka vähem kui üle-eelmisel aastal. Enamiku müüdud taimekaitsevahenditest moodustasid jätkuvalt umbrohutõrjevahendid.

30. juunil 2015 avaldas Eurostat raporti Eesti riikliku statistikasüsteemi vastavuse kohta Euroopa statistika tegevusjuhisele. Euroopa riikide statistikasüsteeme hinnanud meeskondade juht Priit Potisepp selgitab, miks on selline hindamine oluline ja millised olid Eesti hindamise tulemused.

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Majanduskriisist väljumiseks muutsid paljud Euroopa Liidu riigid ühe meetmena ka maksupoliitikat. Balti riikide maksumuudatused olid suunatud peamiselt tarbimise maksustamisele.

Viiruse leviku tõkestamise meetmed on avaldanud meie majandusele arvestatavat mõju. Mõned sektorid on selle tulemusena saanud rohkem kannatada kui teised. Peamine kahju on selgelt esile kerkinud ja selle ulatus arvutamisel. Mida on aga võimalik öelda kriisist enim mõjutatud sektorite taastumisvõime kohta?

Statistikaamet ootab valimisse sattunud ettevõtetelt andmeid iga-aastase majandusandmete küsimustikuga EKOMAR, mille põhjal koostatakse ettevõtluse ülevaateid ja hinnatakse majanduskasvu.