Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetel tootis Eesti 2014. aastal 83% elanikkonna tarbitavast kartulist ja 90% lihast. Isevarustatus on kõige parem teravilja ja piimatoodete ning kõige kehvem puuviljade puhul.

Statistikaameti esialgsetel andmetel langes Eesti majanduse käekäiku iseloomustav sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2022. aasta neljandas kvartalis võrreldes 2021. aasta sama perioodiga 4,1%. Jooksevhindades moodustas SKP 10 miljardit eurot.

Hinnad on teema, mis ei jäta külmaks kedagi. Statistikaamet avaldab iga kuu värske tarbijahinnaindeksi, mis annab aimu, kuidas on muutunud tarbekaupade ja teenuste hinnad. Kulutused toidukaupadele, eluasemele ja elektrile on ilmselt need kulud, mille muutusi kõige paremini tuntakse. Elektrihindade kõikumine viimastel aastatel võib tekitada küsimusi, kuivõrd suudab tarbijahinnaindeks peegeldada tegelikku hinnamuutust. Statistikaameti juhtivanalüütik Lauri Veski selgitab tänases statistikablogis veidi lähemalt, kuidas on lähiajal arvutatud elektrihinnaindeksit ning kuidas see mõjutab tarbijahinnaindeksit.

Statistikaameti andmetel kasvas sisemajanduse koguprodukt (SKP) esimeses kvartalis võrreldes eelmise aasta sama perioodiga 5,4%. Jooksevhindades moodustas SKP 6,9 miljardit eurot.

Statistikaamet kannab juba viiendat aastat auväärset rohelise kontori tiitlit. Kuidas sai roheline tee alguse ja kuhu see tee lähiaastatel viib?

Statistikaameti andmetel tarbitakse Eestis elaniku kohta 235 muna aastas. See on 4,5 muna nädalas, millest 4,3 kulub inimtarbimiseks ja 0,2 muuks otstarbeks. Inimtarbimiseks arvestatud kogused sisaldavad nii kodus kui ka toitlustusasutustes söömist ning välisturistide tarbitud toitu. Muu otstarve sisaldab haudemunaks ja loomasöödaks kasutatud mune.