Otsingu tulemused

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

Statistikaameti veebilehel asuv avaldamiskalender annab ülevaate, millal uuenevad andmebaasis Eesti elu iseloomustavad põhinäitajad. Riikliku statistika seaduse järgi tehakse uuenenud andmed avalikuks kõigile kasutajatele samal ajal: kalendris märgitud kuupäeval kell 8.00. Enne avaldamiskalendris olevat tähtpäeva ei või riiklikku statistikat levitada. Riikliku statistika tegijana kajastab Statistikaamet Eesti ühiskonna olukorda ja muutusi ning varustab ühiskonda rahvastiku, sotsiaalvaldkonna, majanduse ja keskkonna arengu seisukohalt olulise teabega. Selleks on näiteks tarbijahinnaindeks

Statistikaameti andmed võivad olla tugevaks vundamendiks kohaliku tasandi elu tulevikuplaanide seadmiseks. Avaldame aastas üle 3000 näitaja, millega saab tutvuda nii statistikaameti andmebaasis kui ka rakendustes , sealhulgas juhtimislaudadel . Statistikaameti andmed pakuvad tuge muutuste analüüsimisel Statistikaamet kasutab riikliku statistika tegemisel aktiivselt enam kui 500 andmekogu, sealjuures kaudselt ka 15 linna ja 64 valla ehk kõigi 79 Eesti kohaliku omavalitsuse andmeid. Suurusest olenemata peavad omavalitsused täitma kõikjal Eestis samu ülesandeid ning pakkuma elanikele ühesuguseid

Statistikaamet asub uurima, kuidas rakendada privaatsuskaitsetehnoloogiaid, mille abil saaks andmeid nii avaliku- kui ka erasektori vahel senisest turvalisemalt ja palju laiemalt taaskasutada. Projekt saab hoogu riigikantselei avaliku sektori innovatsioonifondi rahastusest ning selle eesmärk on pakkuda paremaid andmeteenuseid ja vähendada kogutavate andmete mahtu.

Ülemäärase eelarvepuudujäägi menetluse käigus korrigeeriti koostöös Eurostatiga riigirahanduse arvestusmetoodikat ning sellega seoses muutus ka valitsemissektori eelarve puudujäägi näitaja. Parandus on märgitud punasega, samuti uuendasime revisjoni dokumenti. Statistikaameti riigirahanduse tiimijuht Pauline Kommer sõnas, et suurrevisjon avaldas eelkõige mõju aegreale alates 2009. aastast, kuid valitsemissektori eelarve üle- ja puudujääk muutus enim 2023. aastal. „Valitsemissektori eelarve puudujääki 2023. aastal suhtena sisemajanduse koguprodukti korrigeeriti väiksemaks ja see on 2,8%

Kuhu jõuab Eesti piim? Millised on Eesti suuremad ekspordiartiklid? Millised riigid on meie peamised ekspordi- ja impordipartnerid? Statistikaameti väliskaubanduse andmed ja väliskaubanduse rakendus annab vastused neile ja paljudele teistele väliskaubandusega seotud küsimustele. Esimestena Euroopa Liidus (EL-is) ei pea Eesti ettevõtted selle aasta algusest esitama kauba saabumise andmeid. Need andmed saab statistikaamet EL-i liikmesriikide lähetusandmetest. Siiski eeldab kvaliteetne väliskaubandusstatistika olulist panust Eesti ettevõtetelt ekspordiandmete näol. Väliskaubandusstatistika annab

Eesti värskendas tervet sisemajanduse koguprodukti (SKP) aegrida alates aastast 1995. Uuendati algandmeid ja tehti arvestustesse metoodilisi täiendusi.

Harjumaale järgnesid Tartumaa ja Ida-Virumaa, mille osakaal SKP-s oli vastavalt 12% ning 7%. Väikseima osatähtsusega olid jätkuvalt Hiiumaa, Läänemaa ja Põlvamaa, kus osakaal SKP-s jäi alla ühe protsendi. Nende maakondade SKP jaotus on püsinud alates 1995. aastast peaaegu muutumatuna. Möödunud aastal loodi 62% kogu lisandväärtusest (rahalises väljenduses toodang, millest on maha arvatud vahetarbimine) Harjumaal. “Kuigi see näitaja on Harjumaal alates 2011. aastast ületanud 60% piiri, on märgata Tartumaa osakaalu järjepidevat kasvu, mis tuleneb peamiselt Tartu linna mõjust,” tõi statistikaameti

Keskkonnakaitsekulutuste arvepidamine sisaldab tegevusi ja kulutusi, mis on suunatud saaste tekkimise vähendamisele, ennetusele või juba tekkinud saaste kõrvaldamisele. Riigi keskkonnakaitsekulutusi käsitletakse keskkonnakaitsele kulutatud jooksvate ja kapitalikulude (investeeringute) summana, millest on maha arvestatud välismaailmalt saadud toetused. Statistikaameti juhtivekspert Kaia Oras tõi välja, et ligi poole 2022. aasta keskkonnakaitsekulutustest moodustasid 347 miljoni euroga jäätmekäitluse valdkonna kulutused. „Jäätmekäitlusele kulub järjest enam, kuna see on keerukas ja hõlmab

Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.