Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Ehitus

Valdkond
Elumajad, ärihooned ja muud ehitised kerkivad tänapäeval kiiremini kui kunagi varem. Selle taga on ehitusvaldkonna areng, mis võimaldab maju, sildu, staadioneid ja teid ehitada lühema aja ning väiksema töökuluga. Ehitus hõlmab hoonete ja rajatiste ehitust, rekonstrueerimist, laiendamist ning lammutamist. Peamiselt tegutsevad ehitusettevõtjad koduturul. Seetõttu mõjutab ehitussektori käekäiku riigi üldine majandusareng. Kui majandusel läheb hästi, on ka ehitusmahud suured, majanduse madalseisu ajal ehitatakse vähem, sest tellijatel napib võimalusi. Ehitusstatistikas kajastame hoonete ja

Ettevõtte loomine on Eestis 30 aastaga muutunud imelihtsaks

Kuupäev 19.08.2021
Artikkel
Ettevõtete arv on Eestis taasiseseisvumise aastate jooksul mitmekordistunud. Tegutsevate ettevõtete arv* on viimase 25 aasta jooksul lausa neljakordistunud – 1995. aastal oli neid alla 24 000, aga 2019. aastal juba üle 95 000. Seekordses blogis vaatame, kuidas on aastate jooksul muutunud nii tegutsevate ettevõtete kui ka neis töötavate inimeste arv.

Üldinfo

Sisuleht
Taasiseseisvunud Eesti esimene rahva ja eluruumide loendus toimus 2000. aasta 31. märtsist 9. aprillini. Loenduse ettevalmistamisel ja korraldamisel arvestati ÜRO Euroopa Majanduskomisjoni ja Euroopa Liidu statistikaameti (Eurostat) soovitusi, mis tagavad loendusandmete võrreldavuse rahvusvahelisel tasandil, samas peeti silmas ka võrreldavuse tagamist Eestis varem toimunud rahvaloenduste andmetega. Loenduse põhikorraldaja oli Statistikaamet. Vabariigi Valitsuse korraldusega moodustati 28. veebruaril 1995. aastal Vabariigi Valitsuse rahvaloenduskomisjon, mille ülesanne oli

Kuidas elektri hinnatoetus stabiliseeris börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel?

Kuupäev 23.05.2023
Artikkel
Riigi hinnakompensatsioon hoidis talveperioodil elektri hinna stabiilsena, aga kompensatsiooni kadudes tõusis elektri hind aprillis järsult. Statistikaameti juhtivanalüütik Viktoria Trasanov näitab, kuidas hinnatoetus stabiliseeris ära ka muidu kõikuva börsihinna ja mis juhtus toetuse kadumisel.

18 000 noort ei õpi ega tööta. Miks see nii on?

Kuupäev 14.12.2023
Artikkel
Statistikaameti eestvedamisel valminud analüüsist* selgub, et 2021. aasta neljandas kvartalis oli Eestis 18 000 noort, kes ei õppinud ega töötanud. See moodustab pea 12% 15–26-aastastest noortest. Kes on need noored ja miks nad sellisesse olukorda satuvad, avab eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra.

Tööstustoodang kasvas augustis 0,8%

Kuupäev 03.10.2022
Artikkel
Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted augustis püsivhindades 0,8% rohkem toodangut kui 2021. aasta samas kuus. Toodang suurenes kolmest sektorist kahes – energeetikas 10,2% ja mäetööstuses koguni 121,4%, kuid langes töötlevas tööstuses 3,7%.

Eluaseme hinnaindeksi aastakasv aeglustus

Kuupäev 19.03.2021
Artikkel
Statistikaameti andmetel tõusis eluaseme hinnaindeks 2020. aastal eelneva aasta keskmisega võrreldes 6% ja neljandas kvartalis võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga 4,8%.

Kuidas hinnata tööturul toimuvat?

Kuupäev 08.12.2023
Artikkel
Tööturgu, nagu sõna isegi ütleb, võib kujutada lihtsustatult ette suure müügiplatsina, kus inimene ehk töövõtja müüb oma tööjõudu ja tööandja, enamasti ettevõtja, ostab seda, pakkudes vastutasuks palka. Seega kirjeldavad olukorda tööturul ühelt poolt andmed, mida kogutakse ettevõtete käest, ja teisalt need, mis saadakse üksikisikuid küsitledes. Selles blogis selgitame, kuidas hinnata tööturul toimuvat nendest kahest allikast pärit andmeid kõrvuti vaadeldes.