Otsingu tulemused

Rahvastikustatistika viimastel andmetel kasvas Eesti rahvaarv mullu 2,6% võrra ja see toimus sisserände arvelt. Erakordsel rändeaastal saabus Eestisse pea 50 000 uut elanikku, samas kui Eestist lahkus viis korda vähem ehk pisut alla 10 000 inimese. Seega oli rändesaldo kaheksandat aastat järjest positiivne ning Eesti rahvaarv suurenes rände arvelt pea 40 000 inimese võrra.

Statistikaameti andmetel tootsid tööstusettevõtted 2023. aastal püsivhindades 10,5% vähem toodangut kui aasta varem. Toodang kahanes tööstuse kõigis kolmes sektoris: energeetikas 21%, töötlevas tööstuses 9,8% ning mäetööstuses 4,7%.

Statistikaameti andmetel peatus 2024. aasta jaanuaris majutusettevõtetes ligi 194 000 turisti, mis on 1% vähem kui aasta varem samas kuus. Siseturistide arv kahanes, välisturistide arv aga kasvas.

2023. aastal kasvas nii välis- kui sisereiside arv, neid tehti võrreldes aasta varasemaga vastavalt 40 ja 20% enam. Peamiste sihtkohtadena eelistatakse Soomet, Lätit, Itaaliat ja Türgit.

„Viguriga kaardid – Eesti kujutatuna kaartidel“ on kaartide sari, milles peituvad 65 põnevat kaarti annavad äärmiselt huvitava ülevaate Eestist väga erinevate vaatenurkade alt, alates kiviaedadest ja lõpetades toomingate õitsemise ajaga erinevates Eestimaa piirkondades. Raamat suudab ühtaegu üllatada ja harida, juhtides suurepäraselt tähelepanu andmeallikate mitmekesisusele. Uurisime, kuidas sündis nii rahva kui ka žürii lemmikuks kujunenud võidutöö.

Võtame aasta kokku ja meenutame, mida huvitavat, üllatavat ja kasulikku saame lõppevast statistika-aastast kaasa võtta. Toome sinuni 12 kõige menukamat statistikablogi, mis sel aastal statistikahuviliste seas enim tähelepanu pälvisid.

Registrite põhjal toimunud 2021. aasta rahva- ja eluruumide loenduse tulemuste järgi on Eestis 341 995 perekonda, kellest ligi pooled ehk 49% on kaheliikmelised. Eelmise loendusega võrreldes on peresid vähem, kuid neis elavate inimeste arv on tõusnud. Alaealisi lapsi kasvab 154 625 peres ehk 45% perekondadest ning Eesti elanikest 16% elab üksi.

2022. aastal oli statistikaameti andmetel Eesti 986 000 hektarist kasutatavast põllumajandusmaast peaaegu veerand ehk üle 230 000 hektari tunnustatud mahe või mahepõllumajandustootmisele üleminekuajal. Mahemaa pind on aasta-aastalt pidevalt suurenenud ja Euroopas hoiab Eesti selle tulemusega Austria järel teist kohta. Lamba- ja kitsekasvatusest on tunnustatud mahe 44% ja veisekasvatusest 18%.

Statistikaameti kultuuris osalemise uuringust selgub, et mullu käis vähemalt korra aastas kinos üle poole miljoni eestimaalase. Pea sama palju inimesi külastas ka kontserte. Kokku nautis 2023. aastal kultuurisündmusi 79% vähemalt 15-aastastest Eesti elanikest.

Hea statistikasõber! Aitäh, et oled püsinud sel aastal koos meiega statistikalainel. Imelist jõuluaega ja head uut andmeaastat!