Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Enesetappude arvus mängib juhus suuremat rolli kui seaduspära

Artikkel
Tänavu maailma tabanud koroonapandeemia pani paljusid otsima vastust küsimusele, milline mõju on olnud keerulistel oludel enesetappude arvule. Paraku kiputakse üksikute arvude põhjal tegema ennatlikke järeldusi ning juhuslikele varieeruvustele omistatakse oluliselt suurem tähendus, kui pika aja jooksul kujunenud seaduspäradele.

Investeerime planeeti

Artikkel
Homme, 22. aprillil tähistatakse Maa päeva. Maa päev keskendub tänavu taas looduse kaitseks vajalikele investeeringutele ning küsib, kas kõik on mõistnud oma vastutust Maa ees. Statistikaameti juhtivanalüütik Kaia Oras tutvustab statistikablogis, kui palju on Eesti keskkonda investeerinud.

Heal lapsel mitu nime

Artikkel
Eesti inimesed kasutavad üsna agaralt võimalust panna oma lapsele mitu nime ja üha rohkem on läinud hinda ka rahvusvahelised nimed, millel kirjapilte vahel lausa mitme käe sõrme jagu.

Tutvu "Andmepärl 2024" töödega

Sisuleht
Konkursi „Andmepärl 2024“ žürii on välja valinud viis parimat andmelugu ja infograafikat. Hääletamine on lõppenud. Parim andmelugu See on lugu, kus andmete tõlgendamine ja kasutus on toonud mõnda valdkonda või nähtusesse märkimisväärset selgust, avanud nähtuse mõtestamisel uusi tahke, suurendanud inimeste informeeritust, tekitanud laialdast ühiskondlikku arutelu või muutnud inimeste käitumist. Töö 1 Kaardilugu „Metsa- ja põllumuldade seire“ Kaardiloo autorid on Kairi Vint, Martin Maddison, Madli Linder, Tiiu Timusk, Vladislav Apuhtin ja Svetlana Pudova (Keskkonnaagentuur) „Metsa- ja

Rahvaloendusel saame teada, mis keeli ja murdeid Eesti inimesed oskavad

Artikkel
Rahvaloenduse üheks osaks on kaardistada, kuivõrd aktiivses kasutuses on eesti keele kohalikud keelekujud ning kui palju on eri piirkondades nende kõnelejaid. Mõned inimesed on aga uurinud, miks ei saa näiteks rahvastikuregistris kohalikku murret oma emakeeleks märkida. Selles blogiloos vaatlemegi lähemalt, mis vahe on murdekeelel ja emakeelel ning kuidas need rahvaloenduses kirja panna.

Algab üleeuroopaline SHARE uuring

Artikkel
Oktoobri lõpus algab taas SHARE küsitlusuuring, millega kogutakse teavet üle 50-aastaste inimeste tervisliku seisundi, vananemise ja pensionile jäämise kohta.

Kuidas olla digipädevam ja kasutada avaandmeid elukutse valikul?

Artikkel
Liitsõna elukutse viitab justkui igaühe kutsele anda oma panus keerulisse süsteemi nimega elu. Tänapäeval on levinud hirm millestki ilmajäämise ees (FOMO - fear of missing out). Sageli tekib just iseseisvat elu alustades põhjendatult raske küsimus, millist eriala või elukutset valida. Õigemini, mida esmalt valida, sest selge suundumus on, et elu jooksul täidame mitmeid rolle ja ameteid.

Rahvaloendus arvamusfestivalil: riik peab paremini selgitama, miks inimestel on vaja oma andmeid jagada

Artikkel
Just viimased kriisid on tõestanud, kui oluline on andmete olemasolu ja usaldusväärsus. Olgu tegu vaktsineerimiskorralduse või sõjapõgenike majutusega. Aga miks ikkagi siis usaldatakse andmeid juhuslikele äppidele, aga mitte riigile kriitilisteks otsusteks? Seda rahvaloenduse tiim koos ekspertidega arvamusfestivalil ka arutles.

Millal selguvad rahvaloenduse tulemused?

Artikkel
Rahvaloenduseni on jäänud vaid viimased kuud ja ettevalmistused selleks on täies hoos. Lisaks küsimusele, millal ja kuidas rahvaloendus toimub, pakub paljudele huvi ka see, millal selguvad loenduse tulemused.