Otsingu tulemused

Majandus kasvas teises kvartalis 1,8%

Kuupäev 31.08.2026

Artikkel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise teenusejuht Robert Müürsepp tõi välja, et Eesti majandus kasvas viiendat kvartalit järjest. „Teises kvartalis mõjutas majanduskasvu positiivselt kaks kolmandikku tegevusaladest. Suurima panuse andis sarnaselt esimese kvartaliga töötlev tööstus, mille lisandväärtus kasvas 6,5%. Järgnesid põllumajandus, metsandus ja kalandus, mille lisandväärtus suurenes eelmise aasta erakordselt madala võrdlusbaasi tõttu 168%, ja ehitus, mille lisandväärtus kasvas 7,5%,“ ütles Müürsepp. Kiiremat lisandväärtuse kasvu näitasid ka mäetööstus (15,5%), veevarustus

Euroopa sotsiaaluuring

Valdkond

Mis uuring see on? Euroopa sotsiaaluuring on Euroopa riikide elanike sotsiaalsete hoiakute, uskumuste ja käitumise uuring. Uuring käsitleb inimeste arvamust Eestit mõjutavate oluliste küsimuste kohta. Uuringut tehakse samal ajal enam kui 25-s Euroopa riigis ja see aitab välja selgitada, mil määral jagavad eri riikide elanikud samu vaateid ja uskumusi. Kelle tellimusel uuringut korraldatakse? Uuringut rahastavad ETAG ja Sotsiaalministeerium. Milleks neid andmeid vaja on? Euroopa sotsiaaluuringu eesmärk on koondada kvaliteetne andmestik ühiskondade arengu ja inimeste käitumise uurimiseks. See on

Statistikaamet vähendab 2026. aastal mitme küsimustiku mahtu

Kuupäev 15.12.2025

Artikkel

Järgmisel aastal kogub statistikaamet infot 77 küsimustikuga, mis hõlmavad väga eriilmelisi valdkondi – keskkonnast turismini ja põllumajandusest palkadeni. Mida täpsemad andmed statistikaametisse jõuavad, seda adekvaatsema ja usaldusväärsema pildi annavad need Eesti majanduse ja ühiskonna käekäigu kohta. Siin on oluline iga ettevõtja panus – väikestest suurteni. Halduskoormuse vähendamine on statistikaameti prioriteet Mõistagi tähendab aruannete täitmine ettevõtjatele olulist ajakulu. Statistikaameti peadirektori asetäitja Kaido Paabusk ütles, et statistika tegemisel kasutatakse

Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Eesti leibkondade finantskäitumise ja tarbimisharjumuste uuringuga hinnatakse Eesti leibkondade reaal- ja finantsvarasid ning võlakoormust, samuti sissetulekuid, sääste ja tarbimiskäitumist. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse? Uuring korraldatakse koostöös Eesti Pangaga. Samasuguseid uuringuid tehakse kõigis euroala riikides, neid korraldavad riikide keskpangad ja tegevust koordineerib Euroopa Keskpank. Sarnaste andmete kogumine kõigis euroala riikides võimaldab riikide tulemusi omavahel võrrelda. Uuringu tulemuste põhjal saab analüüsida võlakoormuse kasvu mõju

Leibkonna eelarve uuring

Valdkond

Mis uuring see on? Leibkonna eelarve uuring annab ülevaate Eesti leibkondade kulutustest, leibkondade koosseisust ja elamistingimustest ning leibkonnaliikmete demograafilistest ja sotsiaalsetest näitajatest. Leibkonna eelarve uuring on üks Eesti vanimaid uuringuid. Esimene sellelaadne uuring, mida nimetati büdžetiuuringuks, toimus juba 1925. aastal. Praeguse uuringuga sarnase metoodikaga uuringut tehakse alates 2010. aastast. Uuring koosneb leibkonna- ja isikuküsimustikust (kõigi vähemalt 15-aastaste leibkonnaliikmete kohta) ning kulutuste päevikust. Kelle tellimuse alusel uuring korraldatakse

Välisüliõpilaste arv eelmisel aastal kahanes, ent nende maksupanus kasvas

Kuupäev 10.06.2026

Artikkel

Uuringu tulemusi tutvustatakse 10. juunil kell 10 virtuaalses infotunnis, liituda saab siin . Statistikaamet analüüsis haridus- ja noorteameti (HARNO) tellimusel seitsmendat korda, kui palju maksutulu toovad töötavad välisüliõpilased Eestile oma õpingute ajal ja järel. 2024/2025. õppeaastal õppis Eestis 3951 välisüliõpilast, kellest 3418 olid identifitseeritavad Eesti isikukoodi järgi ja nende käekäiku tööturul sai jälgida pseudonüümitud koodide abil. Uuritud üliõpilastest 1752 (51%) ka töötas Eestis. Uuringust selgus, et nii kohalikud kui välisüliõpilased töötavad valdavalt pikaajaliselt

Teenindussektor moodustab kolmveerandi Eesti majandusest

Kuupäev 16.12.2025

Artikkel

Teenindussektori osakaal SKP-s oli läbi aegade suurim Teenindussektori osa Eesti majandusest oli 2024. aastal rekordilised 75%. Kõigis maakondades ületas teeninduse osakaal 50% piiri. „See kinnitab, et Eesti liigub üha selgemalt teenuspõhise majanduse suunas. Suur teenindussektori osakaal on iseloomulik arenenud riikidele. Sarnast trendi on näha ka teistes Euroopa Liidu riikides, nagu näiteks Prantsusmaal, Rootsis ja Saksamaal. Majandusliku arengu vaates on tegemist loogilise etapiga pärast tööstus- ja põllumajandussektori osakaalu järkjärgulist vähenemist,“ selgitas analüütik. Eesti

Statistikaamet tõi kokku keskkonnaarvepidamise maailma tipptegijad

Kuupäev 24.10.2025

Artikkel

22.–25. septembrini toimus Tallinnas 31. ÜRO London Group on Environmental Accounting kohtumine, kus arutelude keskmes oli keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi (SEEA) arendamine ja selle rolli tugevdamine poliitikakujundamises. Statistikaameti juhtiveksperdi ja ühe peakorraldaja Kaia Orase sõnul oli tänavune kohtumine eriti tähtis, kuna sellega algas ÜRO keskkonna-majandusarvepidamise süsteemi revideerimine, mille valmimist plaanitakse 2028. aastaks. “SEEA loob ühtse ja rahvusvaheliselt võrreldava raamistiku, mis aitab siduda keskkonnaandmed majandusnäitajatega. See omakorda võimaldab

Statistikaameti IT uuring: pooled Eesti ettevõtted kasutavad andmeanalüütikat

Kuupäev 15.09.2025

Artikkel

Andmeanalüütika hõlmab suurte andmehulkade kogumist, töötlemist ja analüüsimist ning nende põhjal otsuste tegemist. Statistikaameti juhtivanalüütiku Tiina Pärsoni sõnul on andmeanalüütika kasutus ettevõtetes muutunud lühikese aja jooksul nišivõimest tavapäraseks ja loomulikuks osaks tööst. „Andmeanalüütika on ettevõtetele nagu kompass, mis võimaldab neil paremini mõista turgu ja kliente, suurendada efektiivsust ning teha andmepõhiseid otsuseid. Kui kaks aastat tagasi kasutas andmeanalüütikat ligikaudu 19% ettevõtetest, siis sel aastal juba 49% ehk enam kui kaks korda rohkem,“ tõdes Pärson

Kaido Paabusk: Eesti vajab eraandmeid

Kuupäev 05.02.2025

Artikkel

Andmete taaskasutus era- ja avaliku sektori vahel ei toimi Eestis piisavalt hästi. Seda pärsib turvaliste lahenduste puudumine andmete jagamiseks ja tühimik ühiskondlikus debatis, et leida lahendusi. Me vajame arutelu selle üle, milliseid kompromisse on ettevõtted ja inimesed valmis enda andmete jagamisel tegema.