Otsingu tulemused

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

Artikkel ilmus Eesti Päevalehe arvamusportaalis 26. juulil 2025. Hiljuti avalikkuses teravat tähelepanu saanud tarbijahinnaindeksi (THI) energiahindade komponendi arvutamise juhtum on pannud paljud küsima, kas riiklikku statistikat saab usaldada. On isegi räägitud ameti tühistamisest, mis on selgelt ennatlik. Mõistan täielikult avalikkuse ja ekspertide kahtlusi – kui üks statistiline näitaja osutub ebatäpseks, kuidas olla kindel, et sama ei juhtu mujal? See küsimus on õigustatud ja vajab selget vastust. Statistikaamet adub vastutuse suurust, mida me riikliku statistika tegijana kanname: meie

Statistikaameti väliskaubandusstatistika teenusejuhi Evelin Puura sõnul jaanuaris kaubavahetus Euroopa Liidu liikmesriikidega kasvas – eksport suurenes aastaga 11% ja import 2%. „Euroopa Liidu välistesse riikidesse aga kahanes kaupade väljavedu 16% ja sealt ka toodi 20% vähem kaupu. Seda mõjutas kõige enam eelmise aasta jaanuari suurem kütuste eksport Singapuri ning impordis suur ühekordne tehing Türgist,“ lisas Puura. Jaanuaris kasvas enim väärismetallide eksport Jaanuaris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (14% koguekspordist), põllumajandussaaduseid ja toidukaupu (13%), puitu

Tartu ülikooli rändeuuringute teadur Kadi Kalm (PhD) on põhjalikult uurinud etnilist segregatsiooni ehk rahvusrühmade ruumilist eraldatust Eestis ja Eesti elanike rändesuundumusi. Kalmu teadustöö põhineb suuresti statistikaameti rahvastikuandmetel, mis on tema sõnul lubanud uurida eestlaste ja venelaste eraldatust Eestis mitmekülgsel moel. „Meil on tõsine probleem segregatsiooniga – eesti- ja venekeelne elanikkond elavad endiselt suuresti eraldi. On näitajaid, mis lähevad paremaks, aga suuri edusamme meil lõimumispoliitikas ei ole – ka rohkem kui 30 aastat pärast taasiseseisvumist,“ tõdes Kalm

Ettevõtluse arendamiseks ja stabiilsema ärikeskkonna tagamiseks käis Maailmapank välja idee luua riikides ettevõtlusandmetel põhinev analüütilist väärtust loov süsteem, mis pakuks ettevõtetele tuge arengul, kuid vajadusel hoiataks ka maksejõuetuse ohu ja raskustesse sattumise eest. Statistikaamet töötab koostöös majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumiga välja tehisintellektil põhinevat lahendust, mis hakkab seda tööd ettevõtete heaks tegema.

Kaubavahetuse puudujääk oli märtsis 234 miljonit eurot, mis on 34 miljoni euro võrra vähem kui eelmise aasta samas kuus. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütik Jane Leppmets sõnas, et esimeses kvartalis suurenes kaupade eksport võrreldes 2025. aasta sama kvartaliga 4% ja import 3%. „Kvartali ekspordi kasvu mõjutas peamiselt kaupade reekspordi suurenemine 11% võrra, samas kui Eesti päritoluga kaupade väljavedu jäi eelmise aastaga samale tasemele. Reekspordi ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljaveo kasvu mõjutas enim väärismetallide, sh kulla ja investeerimismüntide väljaveo

Kuidas panna andmemajandus tõhusalt toimima organisatsioonis, mis kogub ja haldab infot 80 andmekogust piltlikult öeldes maal, õhus ja vees? Just sellise väljakutse ees seisis 2021. aastal loodud Transpordiamet.

Statistikaameti andmekogumise arenduste juhi Marika Korka sõnul on andmepõhise aruandluse eesmärk vähendada ettevõtete koormust aruandluskohustuse täitmisel. Nii on statistikaamet loonud võimaluse palga- ja tööjõuandmete automatiseeritud vastuvõtuks. „See tähendab, et ettevõtted, kus kasutatakse andmete automaatse edastamise võimekusega majandustarkvara, ei pea enam palga- ja tööjõuga seonduvaid küsimustikke täitma. Piisava võimekusega tarkvara kaudu liiguvad aruandluseks vajalikud andmed statistikaametile masinloetaval kujul otse ettevõtte majandustarkvarast,“ selgitas Korka. Koormus liigub

Statistikaameti andmetel kasvas 2010. aastal Eesti kõrgtehnoloogiliste ettevõtete eksportkäive varasema aastaga võrreldes peaaegu kaks korda ja moodustas ligi viiendiku Eesti töötleva tööstuse ekspordist.

Kaubavahetuse puudujääk oli 224 miljonit eurot, mida on 63 miljoni euro võrra vähem kui 2025. aasta mais. Statistikaameti väliskaubandusstatistika analüütiku Jane Leppmetsa sõnul kasvas eksport Euroopa Liidu riikidesse 13% ja import neist 9%. „Euroopa Liidu väliste riikidega kaubavahetus aga vähenes – eksport neisse kahanes 3% ning import neist 16%. Kolmandatest riikidest kauba sisseveo vähenemist mõjutas eelmise aasta mai kõrge võrdlusbaas, mis oli seotud mullu toimunud riigikaitse suurtehingutega,“ selgitas analüütik. Eesti päritolu kaubad moodustasid 62% koguekspordist Varem imporditud