Otsingu tulemused

Statistikaameti andmetest selgub, et kokku sündis 2023. aastal 10 949 last, kellest 5563 olid poisid ja 5386 tüdrukud. Kui paljud neist aga olid kaksikud, kui vanad olid nende laste vanemad ja millisel nädalapäeval sündis beebisid enim? Toome teieni põnevamad statistikanopped.

Sel aastal pälvis Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia Alice Mikk, kes analüüsis oma magistritöös erinevate ettevõtte finants- ja mittefinantsnäitajate seost tööjõumaksudest kõrvalehoidumise tõenäosusega. "Andmetega töötamine on nagu peidetud teadmiste kaevamine," ütleb noor andmeteadlane.

Statistikaameti väliskaubanduse analüütiku Jane Leppmetsa sõnul jätkab teenuste väliskaubandus stabiilset kasvu ning jõudis 2024. aastal rekordtasemele. „Teenuste eksporti mõjutas enim telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenuste müügi kasv (459 miljoni euro võrra) ning importi reisiteenuste ostu kasv (134 miljoni euro võrra). Suurima osatähtsusega olid muud äriteenused, transporditeenused ning telekommunikatsiooni-, arvuti- ja infoteenused. Peamised ekspordipartnerid olid mullu Soome (15% koguekspordist), Ameerika Ühendriigid (8%) ja Saksamaa (8%) ning impordipartnerid Saksamaa (8%

Neli korda rohkem uusi kodusid Uute eluruumide arv on võrreldes 10 aasta taguse ajaga suisa neljakordistunud. Kui 2013. aastal lubati kasutusse 2079 uut eluruumi, siis 2023. aastal juba 8424. Seega on meil neli korda rohkem täiesti uusi kodusid kui 2013. aastal. Tähelepanuväärne hüpe toimus vahemikus 2022–2023, kui aastases võrdluses valmis ligi 1900 uut eluruumi rohkem. Vähem välditavaid surmasid Tervise arengu instituudi andmetel on viimase 9 aasta jooksul rohkem kui 500 võrra vähenenud raviga välditavate surmade arv. 2014. aastal oli selliseid surmasid 2662, 2023. aastal 2128. Rohkem kui

Mõned nädalad tagasi kirjutasime, kuidas moodustatakse uuringute valimid. Lugu jäi lõpetama mõte, et uued andmekogumismeetodeid vähendavad vajadust uuringuteks. Rahva ja eluruumide loendus on ilmekas näide sellest, kuidas uuringult on üle mindud registriandmete kasutamisele. Kuidas käib registripõhise statistika kokkupanemine, kirjutab rahvastiku ja hariduse tiimi juht Terje Trasberg.

Jooksevhindades eksporditi kaupu enam kui 1,4 miljardi ja imporditi ligi 1,7 miljardi euro eest. Kaubavahetuse puudujääk oli 264 miljonit eurot, mis on 63 miljonit eurot rohkem kui aasta varem. Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütiku Allan Aroni sõnul vähenes kaupade eksport aastases võrdluses viimati 2024. aasta augustis. „Ekspordi kahanemist mõjutas selle aasta augustis enim väljaveo vähenemine Euroopa Liidu välistesse riikidesse. Eksport liikmesriikidesse küll kasvas 3%, kuid liiduvälistesse riikidesse kahanes lausa 16%,“ kommenteeris analüütik. „Euroopa Liidu välistest riikidest

Statistikaameti väliskaubanduse tiimi analüütik Jane Leppmets tõi välja, et juulis kasvas kaupade eksport eelkõige reekspordi toel ehk eelnevalt imporditud kaupade taasväljavedu suurenes 26%. „Kõige enam kasvas mineraalsete toodete, sh maagaasi, ja transpordivahendite reeksport,“ lisas analüütik. Eesti päritolu kaupade väljavedu vähenes 1%. Eesti kaubad moodustasid juulis koguekspordist 59% ja nende osakaal vähenes aastaga kuue protsendipunkti võrra. Kahanemist mõjutas enim Eesti päritolu mineraalsete toodete, puidu ja puittoodete ning muude tööstustoodete väiksem eksport. „Väliskaubanduses

2024. aasta kaalude asemel sattusid tabelisse ekslikult 2023. aasta kaalud. Parandused on märgitud punasega. Statistikaameti tarbijahindade statistika tiimijuhi Lauri Veski sõnul olid aastases võrdluses veebruari tarbijahinnaindeksi suurimad mõjutajad elektri börsihind, automaks ja toidukaubad. „Võrreldes 2024. aasta veebruariga on kasvanud peaaegu kõikide kaubagruppide ja teenuste hinnad. Ainsaks erandiks on riided ja jalatsid, mis olid 1,3% odavamad,“ tõi Veski välja. Võrreldes 2025. aasta jaanuariga mõjutas veebruaris indeksi tõusu enim elektri hind, samuti puhkusereisid ning toit ja

Statistikaameti peadirektor Urmet Lee annab aru. • Milline oli lõppev aasta Eesti statistikas? • Kuidas õnnestus aasta suursündmus – rahvaloendus? • Kuhu suunas statistika tegemine liigub?

Statistikaameti väliskaubanduse analüütik Jane Leppmets ütles, et mullusega võrreldes oli oktoobris väliskaubanduse kasv selle aasta suurim. „Reeksport ehk kaupade taasväljavedu kasvas oktoobris 5%, Eesti päritolu kaupade eksport aga koguni 17%. Samuti kasvas mullusega võrreldes Eesti päritolu kaupade osakaal koguekspordis, moodustades sellest tänavu oktoobris 66%. Enim eksporditi Eesti päritolu puitu ja puittooteid ning elektriseadmeid. Nende kaupade väljavedu ka kasvas enim,“ tõi Leppmets välja. Oktoobris eksporditi kaupadest kõige rohkem elektriseadmeid (16% koguekspordist)