Liigu edasi põhisisu juurde

Otsingu tulemused

Masinõpe teeb inimeste tööd tollis kaubakoodi leidmisel lihtsamaks

Artikkel
Tarbijahinnaindeksi arvutamine, tööstustoodangu maht, keskmine brutokuupalk – nende märksõnadega tegeleb statistikaamet pea iga päev, kasutades selleks turvalisi ja tuntud statistika tegemise meetodeid. Statistikaameti eksperimentaalstatistika tiim nihutab ameti tegemiste piire ja katsetas rakendusuuringus, kuivõrd aitab masinõppe meetod lihtsustada inimestele tülikat ja keerulist kaubakoodi määramist.

16. Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Rahumeelsed ja kaasavad institutsioonid“ keskendub inimeste igakülgsele turvalisusele. Eelkõige on tähelepanu all sõjaliste konfliktide piirkonnad, kuid turvalisust soovitakse suurendada kõikjal. ÜRO tegevuskavas 2030 seatud eesmärkide hulgas rõhutatakse vajadust vähendada vägivalda ja sellega seotud surmade arvu, eriti laste hulgas. Rõhutatakse, et lõpetada tuleb laste kuritarvitamine ja ärakasutamine, lastega kaubitsemine ning vägivald laste vastu ja laste piinamine. Riikide tegevus peab olema rajatud õigusriigi põhimõttele. Vähendada tuleb korruptsiooni ning aastaks 2030

Kuhu panevad Eesti inimesed oma vaba aja?

Artikkel
Kõigil on päevas ühtmoodi 24 tundi. Kuidas igaüks seda kasutab, sõltub tema enda valikutest ja otsustest. Ajajuhtimise eksperdid soovitavad selleks, et elu oleks tasakaalus, jagada oma päev kolmeks – 8 tundi tööd, 8 tundi und, 8 tundi „mänguaega“. Mil viisil eelistavad Eesti inimesed oma mängu- ehk vaba aega veeta? Ajakasutusuuringu andmed annavad aru.

Kaia Oras: Kuidas mõõta elevanti?

Artikkel
Keskkonnaandmed on hädavajalikud, et teadlikult ja tõhusalt jõuda lähemale keskkonna ja arengu, aga ka laiemalt jätkusuutliku arengu eesmärkide saavutamisele. Globaalsete keskkonnaprobleemide teadvustamise ajastul on järjest olulisemad sellised üldistavad mudelid, mis vaatavad ühiskonna ja keskkonna vastasmõjusid suuremas plaanis ja seda nii kohalikul kui ka ülemaailmsel tasandil.

Kui keskkonnasäästlikud me tegelikult oleme?

Artikkel
Maa päeva tähistatakse 22. aprillil ülemaailmselt juba 51. korda. Selle aasta Maa päeva teema on „Taastada meie Maa“, kus fookuses on looduslikud protsessid, tärkavad rohetehnoloogiad, uuenduslik mõtlemine ning palju muud sellist, mis mängib olulist rolli maailma ökosüsteemide taastamisel.

14. Ookeanid ja mereressursid

Valdkond
Üleilmne eesmärk „Ookeanid ja mereressursid“ keskendub merede ja ookeanide ökosüsteemide kaitsele ning mereressursside säästlikule kasutamisele. Merede ökosüsteeme mõjutab tugevalt ookeani vee hapestumine kliima soojenemise tõttu, aga ka maailmamere saastamine ja kalavarude ülepüük. ÜRO tegevuskavas 2030 on eesmärk vähendada mereökosüsteemide igasugust saastamist (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2025), tagada mere- ja rannikuökosüsteemide säästev haldamine ja kaitse ning taastamine (esimene tähtaeg on seatud aastaks 2020). Eraldi eesmärgina tuuakse esile vajadus tagada väikekaluritele

Plastireostusel on mitu nägu

Artikkel
Esmaspäeval, 22. aprillil tähistatakse üleilmset Maa päeva, mis keskendub tänavu plastireostuse kriisi lahendustele. Maa päeva 2024. aasta kampaania kannab pealkirja „Planeet versus plast“ ja juhib tähelepanu, et plastijäätmed on jätkuvalt laialdane tervise- ja keskkonnaprobleem.

Mida noored oma ajaga teevad?

Artikkel
Järjest rohkem kuuleb lugusid, kuidas noored istuvad üha enam nutiseadmes, mille tõttu napib aega muudeks tegevusteks. Kui palju on selles väites tõtt ja millele tegelikult kulub noorte aeg? Aastail 2019–2021 korraldatud ajakasutuse uuringu andmed annavad aru.