Põllumajanduskultuuride kasvupind (kuni 2015)

Statistikaamet

Ettevõtlus- ja põllumajandusstatistika osakond

Aili Maanso

juhtivstatistik

Tatari 51, 10134 Tallinn

aili.maanso [at] stat.ee

625 9236

09/01/2015

09/01/2015

Esialgne põllumajanduskultuuride kasvupind

Eesti haldus- ja asustusjaotuse klassifikaator (EHAK)

Põllumajandusmaa kasutuse klassifikaator (PKK)

Põllumajanduslikud majapidamised

Põllumajanduslik majapidamine – ühtse majandusliku ja tehnilise juhtimisega üksus, kus toodetakse põllumajandussaadusi või säilitatakse põllumajandusmaad heas põllumajanduslikus ja keskkondlikus korras ja kus on:

- vähemalt üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad või

- vähem kui üks hektar kasutatavat põllumajandusmaad, kuid põllumajandussaadusi toodetakse peamiselt müügiks.

Üksused, kus põllumajandussaadusi ei toodeta, kuid säilitatakse maad heades põllumajandus- ja keskkonnatingimustes, loetakse põllumajanduslike majapidamiste hulka kuuluvaks alates 2007. aastast.

Põllumajanduslik kodumajapidamine – üksus, kus põllumajandusmaad on vähem kui üks hektar, kuid on vähemalt 50 m² köögiviljamaad või kolm viljapuud või kuus marjapõõsast või kümme küülikut või kümme kodulindu või teisi põllumajandusloomi või kolm mesipuud, ja kus toodetakse põllumajandussaadusi peamiselt oma tarbeks.

Põllumaa – regulaarselt vastavalt külvikordadele töödeldav maa.

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetuse saamiseks taotluse esitanud isik

Põllumajanduslikud majapidamised, kus on kasutatavat põllumajandusmaad

FREIM

Loetelu Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametile (PRIA) toetuse saamiseks taotluse esitanud isikutest, kel on kasutatavat põllumajandusmaad

Kogu Eesti

Maakonnad

1980–…

Ei ole rakendatav.

Põllumajanduskultuuride kasvupind – ha

Aasta

OTSEKOHALDUV ÕIGUSAKT

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93 (EMPs kohaldatav tekst)

Riikliku statistika seadus

MUUD KOKKULEPPED

Puuduvad.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34 ja 35 sätestatud nõuetest.

Konfidentsiaalsete andmete käitlemist reguleerib Statistikaameti kogutud ja töödeldud andmete kaitse kord: http://www.stat.ee/dokumendid/66368.

Statistika avaldamise aegadest teavitab avaldamiskalender, mis on tarbijale kättesaadav veebilehel. Iga aasta 1. oktoobril avaldatakse avaldamiskalendris järgmise aasta statistika andmebaasi, pressiteadete, avalike andmefailide, IMFi põhinäitajate ja väljaannete avaldamise ajad (väljaannete puhul ilmumiskuu).

http://www.stat.ee/avaldamiskalender

Kõigile tarbijatele on tagatud võrdne ligipääs riiklikule statistikale: riikliku statistika avaldamise ajad teatatakse ette ja ühelegi tarbijakategooriale (sh Eurostat, valitsusasutused ja massimeedia) ei võimaldata riiklikule statistikale juurdepääsu enne teisi kasutajaid. Riikliku statistika esmaavaldamise koht on statistika andmebaas. Juhul kui avaldatakse ka pressiteade, ilmub see samal ajal andmete esmaavaldamisega andmebaasis. Avaldamiskalendris väljakuulutatud kuupäeval on riiklik statistika veebilehel kättesaadav kell 8.00. Trükiväljaanne on kättesaadav teabekeskuses kell 9.00.

Aasta

Ei avaldata.

Ei avaldata.

Andmed avaldatakse statistika andmebaasis http://pub.stat.ee valdkonnas „Majandus/ Põllumajandus”.

Riikliku statistika tegemiseks kogutud andmete levitamisel lähtutakse riikliku statistika seaduse §-des 34, 35, 36, 37 ja 38 sätestatud nõuetest.

Üksikandmete kättesaadavust ja anonümiseerimist reguleerib Statistikaameti „Konfidentsiaalsete andmete teaduslikel eesmärkidel edastamise kord”: http://www.stat.ee/dokumendid/51582.

Andmed on sisendiks statistikatöödele 10501 „Põllumajanduskeskkonna näitajad”, 21207 „Põllumajanduse majanduslik arvepidamine”, 21212 „Saak” ja 21214 „Taimekasvatus”.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 543/2009, 18. juuni 2009, põllumajanduskultuuride statistika kohta ja millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrused (EMÜ) nr 837/90 ja (EMÜ) nr 959/93

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:167:0001:0011:EN:PDF

http://eur-lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=OJ:L:2009:167:0001:0011:ET:PDF

Handbook for annual crop statistics (Following provisions of Reg. 543/2009)

https://circabc.europa.eu/sd/d/f3e0fdc8-6d68-4242-8120-39cab09bcc82/ASA_PE_790_Handbook_CropStats_2013.pdf

https://circabc.europa.eu/sd/d/987a2f60-50ea-4492-b871-3cd7327d7fd2/ASA_PE_790_Handbook_CropStats_2013_Annexes_I_V.pdf

https://circabc.europa.eu/sd/a/7da8909c-43e5-419a-ab22-fa03fd08cb0f/Handbook_Annual_Crops_2014_final.pdf

Vastavalt Euroopa parlamendi ja nõukogu määrusele (EÜ) nr 543/2009 koostatakse iga kolme aasta järel aruanne kasutatud metoodika ja saavutatud kvaliteedi kohta.

Statistikaametis on protsesside ja toodete kvaliteedi tagamiseks rakendatud EFQMi täiuslikkusmudel ja Euroopa statistika tegevusjuhis ning sellega seotud Euroopa Statistikasüsteemi kvaliteedi tagamise raamistik ESS QAF. Samuti lähtutakse riikliku statistika seaduse §-s 7 „Riikliku statistika tegemise põhimõtted ja kvaliteedikriteeriumid” sätestatud nõuetest.

Statistikaametis tehakse statistikatöid rahvusvahelise mudeli põhiselt (Generic Statistical Business Process Model – GSBPM). Statistikatööde lõppetapp on GSBPMi järgi üldine hindamine, milleks vajalikku teavet toodetakse igas etapis või alamprotsessis ning see võib esineda mitmel kujul, nt tagasiside kasutajatelt, protsessiga seotud metaandmed, tootmismõõdikud ja töötajate soovitused/nõuanded. Selle teabe põhjal koostatakse hindamisaruanne, mis toob välja kõik statistikatöö versiooniga seotud kvaliteediprobleemid ja annab sisendi parendustegevusteks.

Põllumajandusministeerium

Tarbijate ettepanekud ja info nendega arvestamise kohta on lehel http://www.stat.ee/tooplaan.

Alates 1996. aastast korraldab Statistikaamet maine ja tarbijarahulolu uuringuid. Kõik tulemused on kättesaadavad veebilehel http://www.stat.ee/tarbijauuringud.

Metoodika ja korraldus on vastavuses Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EÜ) nr 543/2009 nõuetega.

Uuringu liik ja andmekogumismeetodid tagavad piisava kaetuse ja ajakohasuse.

Ei ole rakendatav.

Ei mõõdeta.

Andmed avaldatakse vaatlusaasta 10. augustil.

(2012) T+40

(2011) T+41

(2010) T+41

(2009) T+41

(2008) T+41

(2007) T+24

Andmed on avaldatud avaldamiskalendris väljakuulutatud ajal.

Andmed on võrreldavad teiste Euroopa Liidu liikmesriikide andmetega.

Andmed on ajaliselt võrreldavad.

Andmed on tihedalt seotud põllumajanduse valdkonna muu statistikaga.

Statistikatöö väljundid on omavahel kooskõlas.

–

Andmete revisjoni põhimõtted ja parandustest teavitamine on kirjeldatud Statistikaameti levipoliitikas http://www.stat.ee/levipoliitika.

Avaldatud andmeid võidakse revideerida metoodika täiustamisel, vigade ilmnemisel, uue või parema informatsiooni laekumisel.

UURINGUPÕHISED LÄHTEANDMED

Ei kasutata.

ADMINISTRATIIVSED LÄHTEANDMED

Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ametilt (PRIA) saadakse andmed põllumajanduskultuuride kasvupinna kohta kultuuride ja isikute kaupa.

LÄHTEANDMED TEISTEST STATISTIKATÖÖDEST

Kasutatakse statistikatöö 21216 „Põllumajanduslike kodumajapidamiste arvestus” andmeid (2012).

Aasta

Andmed saadakse e-postiga.

Valideerimine sisaldab aritmeetilisi ja kvalitatiivseid kontrolle, sh võrdlust eelnevate perioodide, muude uuringute andmetega, administratiivsete andmeallikatega.

Kasutatakse Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registri andmeid. Puuduvate või ebausaldusväärsete andmete korral kasutatakse hinnangute imputeerimist vastavalt etteantud eeskirjadele. Põllumajanduslike kodumajapidamiste andmed arvestatakse juurde hinnanguliselt. Riigi koondandmed saadakse majapidamiste ja kodumajapidamiste andmete summeerimisel.

Arvutatakse muutujate väärtused, mida otseselt ei kogutud, kuid mida on vaja väljundi tootmiseks. Uute muutujate arvutamiseks rakendatakse aritmeetilisi teisendusi muutujatele, mis on juba olemas. See võib toimuda korduvalt, tuletatud muutuja võib põhineda omakorda varem tuletatud uutel muutujatel.

Üksikandmed agregeeritakse analüüsiks vajalikule astmele. Siia kuulub andmete summeerimine vastavalt klassifikaatorile. Kogutud andmed teisendatakse statistiliseks väljundiks. See sisaldab täiendavate näitajate arvutamist.

Ei korrigeerita.

Puuduvad.