Uudis
Uudis
Valitsemissektor lõpetas teise kvartali puudujäägis, võlg jätkas kasvu (parandatud 24.09.2026)
Uudis
Eesti kaladest eksporditakse enim külmutatud räime ja kilu
Statistikaameti andmetel eksporditi aastatel 2021–2025 Eesti kalameeste püütud kalu ja Eesti päritolu kalatooteid keskmiselt 76 000 tonni aastas. Kalad ja kalatooted on oluline osa Eesti toidusektorist, mis jõuavad lisaks kodumaisele toidulauale ka paljude välisriikide tarbijateni.
Uudis
Maailmakoristuspäev: väikestest tegudest võib saada üleilmne muutus
Sel pühapäeval, 20. septembril tähistatakse maailmakoristuspäeva, mille üks sõnum on „Strive for Five“ – üleskutse kaasata ühisesse tegevusse vähemalt 5% elanikkonnast. Korraldajate mõte tugineb sotsiaalse murdepunkti ideele: kui piisavalt suur hulk inimesi hakkab koos tegutsema, võib väikesest pöördest kujuneda laiem ühiskondlik muutus.
Uudis
Statistikaameti andmekool #17: Miks revideeritakse makromajanduse statistikat?
14. augustil avaldas statistikaamet revideeritud SKP näitajad, mille käigus uuendati andmete aegrida aastatel 2022–2025. Selle peale võib tekkida küsimus, kas varem avaldatud andmed olid siis valed või miks me kohe õigeid näitajaid ei avalda. Tegelikult on revideerimine statistika tegemise osa, mis toimub sarnaste põhimõtete alusel kogu Euroopas.
Uudis
Tehisintellekti kasutab 65% inimestest ja 34% ettevõtetest
Statistikaameti värsked infotehnoloogia uuringute andmed näitavad, et tehisintellekti kasutamine kasvas 2026. aastal võrreldes aasta varasemaga märgatavalt nii ettevõtete kui ka inimeste seas, isiklikeks tegevusteks lausa 53%. Samuti suurenes internetiühendusega seadmete kasutus, näiteks nutitelerite ja -kellade kasutamine.
Blogi
Ärirentnik hindab keskpärasust
Pärast eriolukorda avastatakse ärikinnisvara turul uut maailma. Hinnasoodustusi ootavad rentnikud kombivad rendileandjate taluvuspiiri, kinnisvaraomanikud jälgivad majanduse taastumise märke ja otsivad maksujõulisi kliente. Sektori rahastajad on aga ettevaatlikud ja hoiavad pigem eemale.
Blogi
Läti alkohol, tubakas ja kütus meelitavad Valgamaa ning Pärnumaa inimesi
Arutelud piirikaubanduse teemadel kerkisid Eestis päevakorda seoses alkoholiaktsiisi märgatava tõusuga mitu aastat tagasi ja pole õigupoolest pärast seda vaibunudki. Piirikaubanduse ulatuse hindamiseks uurisime, kui palju ja millele Eesti inimesed lõunanaabrite juures kõige enam kulutavad.
Blogi
Töö kaotavad sagedamini noored ja lihttöölised
Märtsis välja kuulutatud ja üle kahe kuu kestnud eriolukord mõjus tööturule negatiivselt. Kui tavalisel aastal on töösuhete arv hakanud teises kvartalis kasvama, siis sel aastal algas märtsi teises pooles hoopis vähenemine. Iga kaotatud töökoha taga on inimene, seega uurisime, kellele on eriolukorrast tingitud tööturu muutused kõige valusama löögi andnud.
Blogi
Eestimaa on aina mahedam
Eelmise aastaga lisandus Eestisse 112 uut mahepõllumajandustootjat ja mahepõllumajanduslik ning sellele üle mineva maa pind kasvas lausa 7%. Mahemune toodeti kolmandiku võrra rohkem ja nagu tavatootmiseski, nii saadi rekordiline saak ka maheteraviljakasvatuses.
Uudis
Statistikaameti tööturu kiirstatistika: Töösuhete arvu langus pöördus mõõdukaks kasvuks
Viimased tööturu kiirstatistika andmed näitavad, et võrreldes kriisiajaga pöördus töösuhete arvu langus juuni alguses mõõdukaks kasvuks ehituse ning majutuse ja toitlustuse tegevusaladel.
Uudis
Statistikaamet ootab üliõpilasi kandideerima noore statistiku preemiale
Statistikaamet annab juba 10. korda välja Albert Pulleritsu nimelise noore statistiku preemia. Preemiaga tunnustatakse igal aastal üht noort üliõpilast, kelle rahvastiku, sotsiaalelu, majanduse või keskkonna valdkonna magistri- või bakalaureusetöö rakendab või arendab mõnda statistika meetodit.
Uudis
Ühistranspordi kasutajate arv vähenes ligi viiendiku võrra
Eesti veoettevõtete teenuseid kasutas selle aasta esimeses kvartalis 46,6 miljonit inimest. Sõitjate arv vähenes ligi viiendiku võrra, seda nii eelmise kvartaliga kui ka 2019. aasta sama perioodiga võrreldes.
Uudis
Statistikaamet testib küsitluse ankeeti ja arendab infosüsteemi
Registrites puuduvate andmete küsimiseks korraldatav rahvaloenduse isiku-uuring on hetkel väljatöötamisel ja selleks vajalik küsimustiku ankeet testimisel. Tööd küsimustiku disainimiseks alustas statistikaamet juba märtsis, hetkel testitakse süsteemi ja eelkõige e-ankeedi tehnilisi võimalusi.
Uudis
Ene-Margit Tiit: rahvaloendusel on tark mõõta vaid kõige olulisemaid rahvastikutunnuseid
Põgusa tagasivaatega rahvaloenduste minevikku teeb statistikaameti rahvastikustatistika ekspert Ene-Margit Tiit ülevaate sellest, miks ja kuidas oleme aja jooksul jõudnud registripõhise loenduseni. Samuti kirjutab ta, kuidas mõõta kaasaegse loenduse raames teadlastele huvi pakkuvaid lisatunnuseid.
Uudis
Sinust sõltub loenduse õnnestumine: kontrolli rahvastikuregistris oma andmeid!
Järgmine rahva ja eluruumide loendus korraldatakse Eestis põhiliselt riiklike registrite baasil. Andmekogude täiendamiseks ja andmete kvaliteedi parandamiseks on tehtud palju tööd ja see jätkub nii sel kui ka järgmisel aastal, et registrites olev informatsioon oleks asjakohane ning korrektne. Oma panuse selle saavutamiseks saab anda iga inimene, kõigest paari klikiga.
Uudis
Kuidas rahva ja eluruumide loendus läbi viiakse
Küsitluse eesmärk on koguda rahvastiku üldkogumisse kuuluvate isikute kohta infot, mida registrites ei leidu ja kontrollida indeksite kvaliteeti. Vajaliku info saamiseks on kaalukausil kaks varianti: valikuuring või kõikne isiku-uuring.
Uudis
Rahvaloenduse tulemused näitavad, kas riik on õigel teel
Rahvaloenduse küsitluse raames inimestelt kogutud andmetel on suur väärtus nii teadlaste kui ka poliitikakujundajate jaoks. Milleks küsitlusega saadud teavet kasutatakse, selgitame terviseandmete ja võõrkeelte ning murrete oskuse näitel.